2/3 seaduspärasusest sven neljapäeval, 25. sept. 2008., kell 23:57:28 See mida loed sa on üks suur …. ? Kuid kas ikka on? Mulle on esitatud korduvalt küsimusi 2/3 seaduspärasuse kohta, mida tutvustasin, õigemini kirjeldasin blogitekstis „Krahhiteooria – puudub garantii õigsuses”.
Enne, kui seaduspärasusest kirjutan mainin ära väga hea juhtumi koolist:
„Reede, neljas tund (tund enne söögivahetundi) – eesti keele tunnilõpus käis ajus mingi avastus plõks keele osas. Eesti keeles ei tohi olla korrektses lauseehituses verb e. tegusõna põhilause kolmandal kohal. Kõige aluseks on verbi õige asetsus, lauses. Mis alusesse puutub võib see aga igalajal ärajääda ning asenduda sihitise, määrsõnaga jne.”
Eel mainitud teksti mõttest saad kohe aru, kui loed alljärgnevat põhjalikult. **** T seaduspärasus – kas loomulik või juhuslik? Loomulikuks võib pidada selle seaduspärasuse käitumist, kuid juhuslikuks peab pidama selle avastamist. Seaduspärasuse avastasin majanduses börsi krahhide analüüsimise käigus. Krahhe hakkasin uurima, sest tahtsin leida midagi matemaatika vastast! Seaduspärasust ei tohi võtta kui paikapidavat seadust, mille järgi kõik elavad, mille järgi elu kordineerub laiemas pildis. 2 ja 3 on koos samaaegselt ja samaaegselt eraldi võetavad. Koos on kaks ja kolm kahel viisil: kaks on enne kolme või kolm on enne kahte. Jada puhul muidugi on miljoneid võimalusi tsüklisuses, kuid jääb ikka alles kaks: arvujada ja geomeetriline jada. Eraldi on need kaks huvitavat arvu alati. Kolm tähistab paaritut arvu, ko
2/3 seaduspärasusest
sven neljapäeval, 25. sept. 2008., kell 23:57:28
See mida loed sa on üks suur …. ? Kuid kas ikka on? Mulle on esitatud korduvalt küsimusi 2/3 seaduspärasuse kohta, mida tutvustasin, õigemini kirjeldasin blogitekstis „Krahhiteooria – puudub garantii õigsuses”.
Enne, kui seaduspärasusest kirjutan mainin ära väga hea juhtumi koolist:
„Reede, neljas tund (tund enne söögivahetundi) – eesti keele tunnilõpus käis ajus mingi avastus plõks keele osas. Eesti keeles ei tohi olla korrektses lauseehituses verb e. tegusõna põhilause kolmandal kohal. Kõige aluseks on verbi õige asetsus, lauses. Mis alusesse puutub võib see aga igalajal ärajääda ning asenduda sihitise, määrsõnaga jne.”
Eel mainitud teksti mõttest saad kohe aru, kui loed alljärgnevat põhjalikult.
****
T seaduspärasus – kas loomulik või juhuslik? Loomulikuks võib pidada selle seaduspärasuse käitumist, kuid juhuslikuks peab pidama selle avastamist. Seaduspärasuse avastasin majanduses börsi krahhide analüüsimise käigus. Krahhe hakkasin uurima, sest tahtsin leida midagi matemaatika vastast!
Seaduspärasust ei tohi võtta kui paikapidavat seadust, mille järgi kõik elavad, mille järgi elu kordineerub laiemas pildis.
2 ja 3 on koos samaaegselt ja samaaegselt eraldi võetavad. Koos on kaks ja kolm kahel viisil: kaks on enne kolme või kolm on enne kahte. Jada puhul muidugi on miljoneid võimalusi tsüklisuses, kuid jääb ikka alles kaks: arvujada ja geomeetriline jada. Eraldi on need kaks huvitavat arvu alati. Kolm tähistab paaritut arvu, kolmnurka, ülejääki paarides, „halba”, ei – harmooniale, armukolmnurka kus on üks sooesindaja ülearune ja paaritute arvude klassi üldiselt. Kaks tähendab paaris arve, paari, armupaari, kooskõla, meessugu ja naissugu = üks tervik, kas esindab harmooniat, „head”, yin ja yangi.
Kolm kahendikku või kaks kahendikku on variandid kahe ja kolme seostest murruna. Arvud kus kolm või kaks on sees, kuuluvad kas kolme või kahe klassi. N: 5, 7 ei jagu küll 2 või 3ga, kuid kuuluvad siiski paaritute arvude klassi ehk 3 esindusklassi paratamatult. Kahe ja kolme seoselised arvud, kus kaks ja kolm mõlemad koos, on omaette baasilised arvud, mis taanduvad algkujul alati kaheks või kolmeks, kuid võimalusel paisuvad tagasi oma suurusesse. Tagasipaisumise all mõtlen osati looduslikku omapära, kui ressursse on, paljuneb või tekib juure, ressursside puudumisel, tõmbub tagasi oma esialgsesse minimaal vormi, jäädes ise tegelikkuses samaks.
Sellisteks seosteks on:
2+2=4
3+3=6
2+3=5
2×2=4
3×3=9
2×3=6
Segades põhiarvude kasve otseselt omavahel saame:
4+4=8 >> 8+8=16 >> 16+16=32 >>…
6+6=12 >> 12+12=24 >> 24+24=48 >>…
5+5=10 >> 10+10=2o >>20+20=40 >>…
9+9= 18 >> 18+18= 36 >>…
4×4=16 >>16×16=256 >> …
9×9=81 >> 81×81= 162 >> …
6×6=36 >> 36×36= 1296 >>…
5×5=25 >> 25×25= 625 >>…
Põhiarve omavahel pöördtehtena tehes, saame põhiarvude pöördarvud, mis on samaväärsed antud pöörtehte pöörttehtega. Põhiarve segades omavahel kaudselt, saame kaudsed põhiarvude lahendid.
Kaudse ja otsese vahel tekib jadaline kasutuslik võimalus, mis jaguneb omakorda geomeetriliseks või aritmeetiliseks jadaks. N: otsene – otsene – kaudne- otsene-otsene-kaudne.
Järeldan, et kõik arvud tekivad otsest ja kaudset tekkeviisi kasutades loomulikul teel. Erilisteks arvudeks on ainult 1 ja 0, need on arvud, mis panevad aluse tegelikult 2/3 seaduspärasuse tekkele. 0 on nagu miinus ja 1 on olemasoleva tähenduses. Alati võid lisada 1 ja saad uue arvu. 0 aga on ei midagi arv, mis on tekkinud kui 1 tütararv. Selliste arvude kombineerumist võib igavikuni teha.
***
Arvudest kõrvale hiilides, asume tavalise ilma matemaatikata eksisteerivale maailmale. Maailmas kus on üks kirevam kui teine ja tugevam ja isetum kui teine toimub alati võitlus. Sotsiaalsete, humanitaarsete jne tegurite analüüsimisel avardub nüüd ja täna sulle 2/3 seaduspärasus.
Kõikjal kuhu sa ka ei läheks, näed erinevaid asju ja olendeid. Maailm oleks nagu ühenduses kombinatsiooniliselt arvudega.
Siit järgneb kõik punktiliselt:
- Looduses esineb kõik paaridena .
- Kolm esineb looduses konkurentsina või võitlusena.
- Kolm on inimeste maailmas tähenduses - kolm on kohtuseadus.
- Kooli hinnetesüsteem on viie palli süsteemne, mis on 2 ja 3me kombinatsioon.
- Kaks on “hea”, kolm “paha”.
- Kolm esindab elu kolme jagunemist või sajandi või aja jagunemist. Algus, kesk ja lõpp.
- Kaks poolitab kõike, aega, elu jne. N: sajandit pooleks.
- Minu börsi teooria kohaselt on kolm suurt tsüklit ja sajand jaguneb kaheks. Esimene pool on alati nõrgema mõjuline kui teine.
- Kolmandale tsüklile järgneb majanduses tugev langus, mis koristab teelt kõik vananenud süsteemid ja osakesed elus. Alles jääb teadmine, asjad, elu jne.
- Elus on valikuid kaks või kolm.
Kas maailm võib areneda ohtlikuks? Valikuid on kaks: ei või ja. Kolmandaks on, ei tea. Kuid üks on kindel inimene ei tohi arendada tehnikat, mis areneb kiirelt üle meie peade. Oht, mis on vägagi ilmne inimkonnale! Arvutite inteligentsus jääb veel alla inimmõistusele, kuid nende arengukiirust arvestades ei ole kaugel ajad, kus robotid eksisteerivad kõikjal ja mõtlevad meile sarnaselt. Haarates lõpuks oma kätte iseenda arendustöö, kõrvaldades inimesed sellest. Aeg mil arvuti avastab inimeses ohu, hävitab ta inimese. Kui ta avastab meis energia, vangistab ta meid nagu filmis „The Matrix”. Kolmandana võime me end ise hävitada ja tekitada masinatele kannatusi nagu filmis „A.I. Tehisintellekt” või „Mina robot”. Kõik taandub filmile „Ajamasin” kust võime selgesti panna tähele inimkonna lõppu, meile nii tavalisena olev maailm kaob.
Arvestades inimese loomust, pole imestada kui maailm lõpeb meie jaoks hävinguga või vangistusega. Iseasi on, kuidas maailm lõpeb?
Põhjus miks meie maailm kaob, seisab me nina all – sõjavägi. Kuigi sõjavägi kaitseb julgeolekut, ei taga see meie tulevikku. Miks? Sõjavägi arendab teadust, teadust mis on seotud kõige sellisega, mida avalikkuse ees tuleb kiivalt varjata, et hoida ära paanika. Häving pääseb kord lahti selles suures Matrixis, milles me elame, sarnaselt nagu filmimaagia filmis „Resident Evil”.
Turvatud: Myfreecopyright.com 2008
Seaduspärasus kas loomulik või juhuslik? Loomulikuks 2/3 seaduspärasusest selle avastamist. Seaduspärasuse avastasin majanduses Samast žanrist
Samalt autorilt
Reede, 17. august 2018., kell 02:47 - parim aeg päevast
RSS