24. mai 2005 maiken kolmapäeval, 1. juunil 2005., kell 20:28:14 Kahe sõna võrdlus Viimasel ajal on mul põhjust arutleda eestlate sõnakasutuse üle, kuna liiga palju tundub olevat halvustamist. Liiga palju ropendamist on ka , aga roppe sõnu ma keeldun põhimõtteliselt lugemast ja analüüsimast. Tänapäevane ropendamine on hoopis midagi muud kui ürgnaiselik ja ürgmehelik mahlakas sõnapruuk. Võrrelgem kahte sõna: tark ja rumal. Mida ütleb sünonüümisõnastik: RUMAL ANDETU andevaene; võimeteta; kõva (halva, kinnise, sandi) peaga; puupäine; puupeaga; tuim; tuhm; tuhmi (kinnise) mõistusega; tuim nagu tuhakott; pea (mõistus) ei võta kinni; on kinnine pea (mõistus); pea on takku (aganaid, saepuru) täis; on [ajude asemel] aganad (saepuru) peas; kinnise käega; on kinnine käsi; vt ka rumal MÕTLEMATULT arutult; lolli (rumala, sõgeda) peaga; rumalusi adv paljud pagesid rumalusi oma kodudest; rumalutasa; rumalast peast MÕTTETU absurdne; totter; tobe; tobekas; idiootlik; jampslik jampslik mõte; jabur jabur jutt; jampsi-; jamps jamps lugu; rumal; kilplaslik; loll loll mõte, tegu; lollakas; ogar; tölplaslik; ajab surnudki naerma; küla kassidki naeravad; ei ole otsa ega aru; ei ole saba ega sarvi MÕTTETUS totrus; [selge] jama; jamps; tobedus; rumalus; jaburdus; lollus; idiootsus ülek; arulagedus; arutus; ogarus; vaimunärimine; tobeduse tipp; absurd; nonsenss; jaburus; abrakadabra; soga ülek; sodi ülek räägib kõiksugu sodi; puder räägib igasugust putru kokku RUMAL napakas; totak
24. mai 2005
maiken kolmapäeval, 1. juunil 2005., kell 20:28:14
Kahe sõna võrdlus
Viimasel ajal on mul põhjust arutleda eestlate sõnakasutuse üle, kuna liiga palju tundub olevat halvustamist. Liiga palju ropendamist on ka , aga roppe sõnu ma keeldun põhimõtteliselt lugemast ja analüüsimast. Tänapäevane ropendamine on hoopis midagi muud kui ürgnaiselik ja ürgmehelik mahlakas sõnapruuk.
Võrrelgem kahte sõna:
tark ja rumal.
Mida ütleb sünonüümisõnastik:
RUMAL
ANDETU
andevaene;
võimeteta;
kõva (halva, kinnise, sandi) peaga;
puupäine;
puupeaga;
tuim;
tuhm;
tuhmi (kinnise) mõistusega;
tuim nagu tuhakott;
pea (mõistus) ei võta kinni;
on kinnine pea (mõistus);
pea on takku (aganaid, saepuru) täis; on [ajude asemel] aganad (saepuru) peas;
kinnise käega;
on kinnine käsi; vt ka rumal
MÕTLEMATULT
arutult; lolli (rumala, sõgeda) peaga; rumalusi adv paljud pagesid rumalusi oma kodudest; rumalutasa; rumalast peast
MÕTTETU
absurdne; totter; tobe; tobekas; idiootlik; jampslik jampslik mõte; jabur jabur jutt; jampsi-; jamps jamps lugu; rumal; kilplaslik; loll loll mõte, tegu; lollakas; ogar; tölplaslik; ajab surnudki naerma; küla kassidki naeravad; ei ole otsa ega aru; ei ole saba ega sarvi
MÕTTETUS
totrus; [selge] jama; jamps; tobedus; rumalus; jaburdus; lollus; idiootsus ülek; arulagedus; arutus; ogarus; vaimunärimine; tobeduse tipp; absurd; nonsenss; jaburus; abrakadabra; soga ülek; sodi ülek räägib kõiksugu sodi; puder räägib igasugust putru kokku
RUMAL
napakas; totakas; totter; ogar; tölbakas; totu; tölbivõitu; tuhnus; tohm; tohmakas; sõge; opakas; tohlakas; tobe; tobekas; tuhmakas; rumalake[ne]; rumaluke[ne]; kohtlane; arutu; arulage; topakas; loll; lollakas; poole aruga; segane; poolearuline; nupust nikastanud; nagu pätsiga (sooja sepikuga) pähe saanud; kruvid logisevad peas; üks kruvi on peas lahti; mõni kruvi on puudu; mõni kruvi (mutter) logiseb [peas]; on pea peale kukkunud; veidi (pisut) ohoh; peas ei ole kõik korras; tolku ei ole peas; on lusikaga antud ja kulbiga võetud; on arust ära; arust lage; poole mutsuga; vähe imelik; peast soe; veidi niisugune; natuke nii; kena see mees on nagu natuke kena; pole täie aruga; [väheke] metsa poole; [veidike] puudulik; peast nõder; poole aruga; peast põrunud; peast segane; poolemeelne van; peast puudulik; otskohtlane; lühikese (piiratud, kerge, napi) aruga; pole täit (selget) aru (oidu) peas; jabur; jõhmakas murd; ajud on peheks läinud; on topsiks jäänud; teadmiste poolest rumal: pururumal; puruloll; toruloll; püstirumal; püstiloll; loll nagu saabas (lauajalg, labakinnas, oinas); vt ka andetu
RUMALALT
rumalasti; lollilt; lollisti; totralt; ogaralt; tobedalt; tobedasti; narristi; narrilt; nagu narr; pärdikul viisil; lollimoodi
RUMALUS
lollus; tolatemp; narrus; narritemp
TOBU
ohmu; turakas; loll; idioot ülek; puupea; tuhajuhan; tahmapea; lollpea; jahupea; tainapea; kõlupea; tummhammas; pudrupea; tohman; tohlapea; kummipea; tolvan; rumalpea; tola; jobu; tuivanka; lambapea; togu; molu; lammas; oinas; vasikas; eesel; töllmokk; tölplane; juhkam; juhmard; juhmpea; kretiin; mälupea; tubakas; kibutäis leili; juustunägu; juhmakas; nüripea; tainanägu; vesipea; oinapea; pastel; pastal; tolajüri; tolamats; tolavasikas; tolapea; töntspea; tühipea; vahepea; põrundpea; põrunu; saripea; suur tobu: tobude tobu; lollide loll; viimane (vana) tobu; tobu mis tobu; loll mis loll; loll valmis; rumal ja lihtsameelne inimene: ullike[ne]; tuimuke van; narrikannikas; lollike; narr; tobuke
tühja tuult täis; pea seljas (kuklas); nagu konn mätta otsas; ei mahu teise inimesega rääkima; nagu kukk õrrel (sõnnikuhunniku otsas); ära tule mitte ligigi; ei näe enam oma nina otsa; vt ka ninatark; ülbitseja
VÕHIKLIK
asjatundmatu; profaanne; ignorantne; nõme; tume; ei tea ei ööd ega ilma; tume kui tökatipudel; ei tea ööd ega päeva; ei tea tuhkagi; ei tea pooli pudrunõusidki; rumal; loll; vt ka oskamatu
TARK
ANDEKAS
talendikas; võimekas; geniaalne; taiukas; suureandeline; kõrgeandeline; anderikas; on soont (kutsumust, närvi, kätt, annet) ; vt ka tark
TAIBUKAS
taiplik; haarab lennult (õhust); aasakas murd; atsakas; õplik; terane; terane nagu (kui) nõel (naaskel, nirk); on terane pea; terase peaga; vt ka tark; leidlik
arukas; nutikas; nupukas; oiukas; mõtteergas; peaga peaga poiss; hea (lahtise, selge) peaga; on nuppu (pead, nutti, oidu); on pea (nupp) otsas (õigel kohal); pea (nupp) jagab (töötab, lõikab) nagu koorelahutaja; terase (selge, lahtise, laheda) aruga (mõistusega); mutsakas; täie otsaga; intelligentne; vt ka taibukas; andekas
TARK 2 adj
elutark; saalomonlik; arukas arukas otsus
TARK 3 subst
tarkpea; hele (tark, targem) pea; nupumees; kõiketeadja; talent kõnek; maailmatark; erudiit; teadmamees; taiamees; nutimees; kolumees kõnek
TARKUS
arukus; nutikus; nupukus; tead (teadu); intelligentsus; intelligents
------------------Miks ollakse varmad välja mõtlema halvustavaid sõnu, mitte vastupidi? "Nõrgimas lülis" nauditakse halvastiütlemist ja rajatakse sellele kogu saade.Välja hääletatakse eriti lõpupoole hoopiski mitte nõrgem lüli.
Vaat milline vahepala tuli mu igavale aruandekirjutamisele seltsiks.
On põhjust arutleda eestlate sõnakasutuse üle, 24. mai 2005 on ka , aga roppe Samast žanrist
Samalt autorilt
Neljapäev, 28. jaan. 2021., kell 13:25 - parim aeg päevast