Oli kolmandat päeva kadunud. Jäljetult. No Alicante päikese alt kaovad ära ja ei ilmugi

teadsin, et aeg-ajalt juhtub ikka, et Mu korterikaaslane oli juba kolmandat päeva kadunud. Jäljetult. No muidugi teadsin, et aeg-ajalt juhtub ikka, et mõned inimesed kaovad ära ja ei ilmugi enam välja. Lootsin alati, et minu või mu tuttavate-sugulastega Alicante päikese alt Mu korterikaaslane oli juba kolmandat päeva kadunud. Jäljetult. No muidugi teadsin, et aeg-ajalt juhtub ikka, et mõned inimesed kaovad ära ja ei ilmugi enam välja. Lootsin alati, et minu või mu tuttavate-sugulastega midagi sellist kunagi ei juhtu. Mingeid maffiasidemeid pole mul ka kunagi olnud. Selles mõttes, et

Alicante päikese alt Sulev Sonne neljapäeval, 19. jaan. 2006., kell 08:09:47 Mu korterikaaslane oli juba kolmandat päeva kadunud. Jäljetult. No muidugi teadsin, et aeg-ajalt juhtub ikka, et mõned inimesed kaovad ära ja ei ilmugi enam välja. Lootsin alati, et minu või mu tuttavate-sugulastega midagi sellist kunagi ei juhtu. Mingeid maffiasidemeid pole mul ka kunagi olnud. Selles mõttes, et oleks mõne ristiisa tundeid südamepõhjani solvanud ja see oleks lasknud mind või mõnda mu lähedast selle eest ära koristada. Või siis, et oleks kellelegi suurema summa võlgu jäänud ja selle eest oleks võidud mind pihtide vahele võtta. Midagi sellist pole olnud. Mitte iialgi. Mu korterikaaslane oli väga tagasihoidlik tütarlaps. Ta ei pidanud kunagi suuri pidusid ega kuulanud isegi valjusti muusikat, lihtsalt oli selline korralik ja vaikne tüüp. Mulle sobis ta korralikkus ja korraarmastus suurepäraselt. Ta ei toppinud enda nina kunagi teiste korterikaaslaste asjadesse ega skandaalitsenud mõne köögis pesemata jäetud taldriku või kohvitassi pärast. Pigem oli just tema see, kes alati külmkappi sulatas või pliiti küüris. No kellele siis selline korterikaaslane ei meeldiks! Tal ei käinud ka eriti külalisi. Mõnda sõpra, tõenäoliselt ta kursakaaslast, olin ma küll paar korda näinud, aga need olid väga harvad juhud. Poisssõpra tal ka ei olnud. Kui ma teda aeg-ajalt selle pärast aasisin: "Sirts, miks sa endale veel peikat pole leidnud," siis viskas ta harilikult pilgu maha ja punastas. Ei öelnud selle peale midagi ja hiilis vargsi enda tuppa. Ühel detsembrikuu hommik

Alicante päikese alt

Sulev Sonne neljapäeval, 19. jaan. 2006., kell 08:09:47

Mu korterikaaslane oli juba kolmandat päeva kadunud. Jäljetult. No muidugi teadsin, et aeg-ajalt juhtub ikka, et mõned inimesed kaovad ära ja ei ilmugi enam välja. Lootsin alati, et minu või mu tuttavate-sugulastega midagi sellist kunagi ei juhtu. Mingeid maffiasidemeid pole mul ka kunagi olnud. Selles mõttes, et oleks mõne ristiisa tundeid südamepõhjani solvanud ja see oleks lasknud mind või mõnda mu lähedast selle eest ära koristada. Või siis, et oleks kellelegi suurema summa võlgu jäänud ja selle eest oleks võidud mind pihtide vahele võtta. Midagi sellist pole olnud. Mitte iialgi.

Mu korterikaaslane oli väga tagasihoidlik tütarlaps. Ta ei pidanud kunagi suuri pidusid ega kuulanud isegi valjusti muusikat, lihtsalt oli selline korralik ja vaikne tüüp. Mulle sobis ta korralikkus ja korraarmastus suurepäraselt. Ta ei toppinud enda nina kunagi teiste korterikaaslaste asjadesse ega skandaalitsenud mõne köögis pesemata jäetud taldriku või kohvitassi pärast. Pigem oli just tema see, kes alati külmkappi sulatas või pliiti küüris. No kellele siis selline korterikaaslane ei meeldiks!

Tal ei käinud ka eriti külalisi. Mõnda sõpra, tõenäoliselt ta kursakaaslast, olin ma küll paar korda näinud, aga need olid väga harvad juhud. Poisssõpra tal ka ei olnud. Kui ma teda aeg-ajalt selle pärast aasisin: "Sirts, miks sa endale veel peikat pole leidnud," siis viskas ta harilikult pilgu maha ja punastas. Ei öelnud selle peale midagi ja hiilis vargsi enda tuppa.

Ühel detsembrikuu hommikul oli ta kuidagi ebatavaliselt mossis. No ta ei olnud enamasti kunagi eriliselt elevil või ülevoolavalt rõõmus, aga see näoilme rääkis mingitest tõsisematest kannatustest. Pika pinnimise peale rääkis ta, et tal valutab kõht. Mitte sealt emaka kohalt, vaid pisut rohkem paremalt poolt. Sealt kus harilikult on pimesool.

Panin Sirtsule diagnoosi
Mulle kangastusid kõiksugused pimesoolepõletike lõhkemisjuhud, millest ma kuulnud olin ja soovitasin ikka arsti juurde minna. Tema oli aga sügavas masenduses ning kartis pimesooleoperatsiooni nagu tuld. Ma ei olnud ka ise kunagi midagi sellist näinud ja seepärast helistasin selle peale perearsti nõuandetelefonile. Lühinumbril 1220. Küsisin kuidas pimesoolepõletikku ravida. Panin telefoni veel kõlari peale, nii sai Sirts ka infotelefonist tulevatest nõuannetest oma osa. Täiesti ootuspäraselt ei soovitatud sealt ise koduste vahenditega pimesoolt opereerima hakata, vaid hoopis enda perearsti juurde minna. Katsusin infomehe käest kohe täpsemat diagnoosi välja pinnnida, et siis oleks kindlus käes, millega tegemist. See nõuandja käskis siis Sirtsu kõhtu katsuda ja täpsemalt kirjeldada, kust valutab. Muuseas, Sirtsul oli täitsa ilus kõht, selline sile ja trimmis. Ma märkasin küll, et tal ei olnud särgi all muud pesu aga ma elasin diagnoosi määramisse nii sisse, et ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Mida Sirts selle kõhu mudimise peale mõtles, seda ma ei tea. Ta muutus ta kuidagi äraolevaks ja nägu läks ainult natuke punaseks.

Kahjuks ei õnnestunud meil kolme peale päris täpselt välja selgitada kus ja mis täpselt viga on. See telefonihääl ütles veel, et see ei pruugigi üldse pimesool olla, vaid võib ka neeru, põie või maksapõletik olla. Sellest nõuandest ei olnud siis eriti kasu ega midagi.

Vaatasin pärast veel netist Sirtsu perearsti numbri järgi, et ta saaks ise talle helistada ja aja kokku leppida. Siis mul ei olnud enam aega eriti seletada ja pidin tööle minema. Seal oli muidugi igasugust sekeldamist ja unustasin enda korterinaabri kogu päevaks sootuks ära.

Sirts ei tulnudki koju
Õhtul tulin peale tööd koju nagu harilikultki. Praadisin vanu makarone ja vaatasin juba otsapidi mingit filmi, kui tuli see hommikune Sirtsu haiguslugu meelde. Proovisin talle helistada, kuid ta telefon oli välja lülitatud. See tundus pisut imelikuna. Hakkasin mõtlema, et äkki oli tal ikka pimesoolepõletik ja pandi haiglasse. Kui põletik oleks väga tugev olnud, siis oleks vast kohe operatsioon ka tehtud. Siis ma väga enam ei imestanud selle üle. Ümisesin veel endamisi, et: "juhtub ikka, selle eest pole keegi kaitstud."

Hiljem, kui kell oli juba üle üheteistkümne ja pesin vannitoas hambaid, helises korraga telefon. Vaatasin numbrit, oligi Sirts! Vastasin kõnele, kuid sealt kostis ainult mingit kahinat, mütsatus ja siis katkes kõne ära. See oli vast salapärane! Proovisin talle tagasi helistada, kuid nüüd oli telefon välja lülitatud. Selle peale läks mu süda raskeks. Ma ei osanud selle peale midagi teha ka. Lõpuks vajutas uni laud raskeks ning jäin magama. Rahustasin ennast, et küllap tal sai telefoni aku tühjaks ja siis ei saanud enam helistada.

Külm hommik
Järgmisel päeval oli külm ja karge talveilm. Pidin veel varem tõusma, sest pidin tööl ühele väliskülaliste grupile mingid promomaterjalid valmis tegema. Sellistel hommikutel kohe ei taha üles tõusta. Külm on ja… Mõnikord unistan, et kui tore oleks Vahemere ääres elada. Kogu aasta on soe ja päikesepaisteline. Näiteks Hispaanias. Ühesõnaga oli mul hommikust õhtuni äärmiselt palju tegemist. Olin sõna otseses mõttes nagu orav rattas. Õhtul nentisin, et Sirtsu pole ikka tagasi ja telefon on väljalülitatud. Ma ei osanud õhtul hilja selle peale midagi teha.

Ülejärgmise päeva hommikul leidsin, et asi oli ikkagi kuidagi imelik. Kahtlused närisid hinge ja teadmatus oli. Mitte et ma oleks mingi üleliia hooliv tüüp või eriti Sirtsust sisse võetud aga ta oli ju ikkagi mu korterikaaslane, kes oli nüüd lihtsalt jäljetult kadunud. Tundsin endal ikka piisavat vastutusekoormat, sest ega keegi teine ta kadumist niipea ei avastaks ega teda otsima hakkaks. Läksin tööle ja helistasin kohe hommikul ta perearstile. See vastas, et Sirts oli küll käinud tema juures aga ta oli Sirtsu uuringuteks haiglasse edasi saatnud. Sealt ei olnud mingit vastust aga temani tagasi tulnud.

Haiglakoridorides ekslemas
Püüdsin siis haiglasse helistada aga sealt ei osatud midagi kosta. Uurisin ikka, et kas ta oli käinud ja milliseid uuringuid talle tehti ja sain vastuseks, et pärin liiga palju. Küsisid veel vastu, et kas ma olen perekonnaliige, muidu pole neil õigust patsientide kohta infot anda. Otsustasin selle peale ise haiglasse minna. Sisehaiguste osakonda. Teesklesin registratuuris, et olen Sirtsu vend, aga olen dokumendid koju jätnud. Läbitungiva pilguga registratuurimutt vaatas mind üle enda koorepurgipõhjasarnaste prilliklaaside etteheitvalt ega leidnud Sirtsu kohta enda registreerimiskladest ühtegi sissekannet. Ta oskas panna mind end üdini süüdi tundma, et julgesin üldse teda enda küsimustega tülitada. Arvas siis veel, et: "küll ta välja ilmub, võibolla on mõnes teises haiglas." Rahustas siis veel veel, et muretsemiseks pole põhjust, et küll ta ise helistab kui tal juba parem on. Hakkasin juba ära minema, kui nägin silmanurgast, et see reigstatuurimutt sosistas midagi ühe turske sanitariga. Mõlemad seirasid mind ainiti altkulmu. Tundsin, et midagi on teoksil.

Otsustasin siis ise omal käel asja uurida. Teesklesin nagu läheksin välja, tegelikult hiilisin hoopis teise sissepääsu kaudu sisehaiguste osakonna korrusele. Tagumises trepikojas, lifti kõrval oli veel suur pesukäru, mis oli kuhjaga igasugu linu ja kitleid täis. Võtsin sealt ühe valge ürbi, et koridori peal vähem silma paista. Selle kitli vasakul varrukal olid küll mingid kuivanud tumepunased plekid. Vist oli veri. Õnnesk olid need pritsmed väikesed ega paistnud eriti silma.

Hiilisin siis mööda koridori. Seal oli tõeliselt hämar. Laest koorus veel värvi ka, selle puru oli igal pool seinte ääres laiali. Kuulatasin paari ukse taga ja lipsasin ühte palatisse sisse. Seal oli poollamaskil kaks haiget. Üks luges mingit naistekat ja teisel oli heegeldus- või kudumistöö käes. Nende silmad olid aukus ja näod vahakarva. Kogu palat oli sellist kirbet medikamentide hõngu täis. Pärisin siis, et kuidas neil läheb ja mille üle kurdavad. Üks oli käinud sapikivioperatsioonil ja teise jutust ma ei saanud eriti täpselt aru. Tal oli pisut kehv diktsioon ka, sellepärast ehk. Muidugi küsisin Sirtsu kohta aga nad ei olnud teda näinud. Mõtlesin siis sellest palatist vargsi tagasi koridori libisedes, et vaatan veel ringi. Järgmine uks oli lukus aga ülejärgmine viis mingisse operatsioonivarustuse hoiuruumi või millessegi taolisesse. Igal juhul oli seal väga palju igasuguseid skalpelle ja tange. Seal oli ainult üks hämarat valgust heitev nõrk pirn, kuid nägin, et ukse kõrval olid sõlme seotud prügikotid, millest voolas tumepunast vedelikku välja. Kõikjal hõljus formaliini hõngu. Kummardusin, et lähemalt vaadata, mis neis salapärast pungil kottides on. Samal hetkel tundsin nõelamist. See oli just täpselt nagu herilane oleks õlga susanud. Selline terav ja äkiline torge oli. Keerasin pead ja nägin sedasama tursket sanitari, keda ma olin registratuuris näinud. Ta naeratas enda punnis põskede ja lõua all oleva lotiga sellist üleolevat naeratust ega sõnanud midagi. Ma ei jõudnud midagi küsida ka, sest silme ette tuli selline piimjas udu ja vajusin ühtäkki justkui vati sisse.

Tuli välja, et see kes mind tuimestas oli doonororganitega äritsejate gängi liige. Nende plaan seisneski lähedasteta inimeste enda võrku püüdmises. Sirtsu saatuse kohta ei õnnestunudki mul midagi välja selgitada. Aga seda ma kuulsin opi ajal küll, et minu neerud ja tubli suur tükk kopsu alustavad uut elu Prantsusmaal. Silma sarvkestad saadeti Portugali. Minulegi leiti otstarve — mind siirdati ühe vananeva miljonäri üles öelnud südame asemele. Elan ja tuksun nüüd Alicantes, vahemere äärse sooja päikese all. Just sellisest elust olin ma ju külmadel talvehommikutel unistanudki. Tuks-tuks, tuks-tuks… Oli kolmandat päeva kadunud. Jäljetult. No Alicante päikese alt kaovad ära ja ei ilmugi


Kirjatükki on kommenteeritud (3) korda — loe lähemalt
Samast žanrist
Eelmine Järgmine
Samalt autorilt


Novellid
Taiduse Koolivend: Zenoni kirjatahvel, Zenonile meeldis alati kui vanaisa ja vanaema külla tulid. Ta näg.. [2651] Sisupuu sitemap
Erika Azojan: To truly live, you need to die., I've stopped. It's over. No developing, no direction. Ju.. [2763]
CC: LILIAN & KEVIN - And the reason is youu.., Ühel päikselisel kevade hommikul lõpuks see, millest .. [2783]
Robert Connor: "Robert Connori päevikud" 1.11, Istusin klassis ja ei suutnud oodata tunni lõppu. Käes ol.. (2) [8107]
Robert Connor: "Robert Connori päevikud" 1.10, Oli laupäev ja ma vaatasin parasjagu diivanil elutoas tel.. [2831]
Robert Connor: "Robert Connori päevikud" 1.9, Koolis olid tunnid äsja lõppenud. Jalutasin kodu poole ja.. (4) [6314]
Robert Connor: "Robert Connori päevikud" 1.8, Musi, mille Robert Jenniferilt tol päeval sai, muutis teda.. [2790]
Robert Connor: "Robert Connori päevikud" 1.7, Viies tund oli lõppenud. Jennifer kutsus mind enda poole... [2749]
Robert Connor: "Robert Connori päevikud" 1.6, Amanda kõndis oma 7 aastase pojaga koolist koju. See oli R.. [2755]
ericita: Muinasjutt., Elu ongi muinasjutt!Muinasjut ud algavad elust enesest ja hetkedest,mis meid lumma.. [3439]
Kultuuriuudised
Arvamusrubriik
Kirjandusest
Filmiarvustus
Teatrikriitika
Muusikaelamus
Blogid
euudised: Mis on e-smaspäev?, E-ostlemise päeva korraldab Eesti-kaubanduse Liit ja kauplevad enamasti se.. [41] Hea kodulehe valmistamine
Mati: Kuidas tulla toime pühade-eelse finantsstressiga?, link kirjutab: Kuigi jõule kujutatakse kui per.. [61] Korraliku kodulehe tegemine
euudised: Eestis toodetud lasteriided, Ainulaadset võimalus saada kokkuvõtet Eesti lastemoest ja –.. [73] kodulehe valmistamine Optimist formula
Reisikirjad
Novellid
Luuletused
Mütoloogiad
Portaalist
RSS
Uue blogi avamine
blogi saab avada siit
some top website hosting site providers for both transparently and technically are website design in developing well working in uk top web hosting companies to consider look uk web hosting compare service of top web site hosting providers in the uk and find best site host for your website. Pole kahtlust, et kodulehe tegemine on üheks efektiivsemaks võimaluseks luua uut väärtust ja kodulehe tegemine kiiresti, loe kodulehe tegemine aitab muuta kodulehe tegemine hoopis lihtsamaks kui varem. Teiseks, kodulehe valmistamine toob kliendid lähemale ja aitab kodulehekülje sisu paremini uuendada, vaata lähemalt kodulehe valmistamisest Mõjusa veebilehe 5 olulist elementi sest kodulehekülje loomine on kompleksne ja keerukas tegevus. Kodulehel kasvava metsa ost Eestis metsa ost pakub ka metsamaa ostu võimalust, professionaalne metsa ostumaakler. Safe data backup helps to keep data forever, for example blu-ray is safe for data archiving, see blu-ray discs for data storage this article offers insight to data backup on optical discs like DVD's and blu-ray discs for data archiving. Elektritööd ja mõõtmised, vaata Elektripaigaldiste kontroll elektriprojektid ja tehniline kontroll.
Eestimaiselt hea paik blogimiseks
Teisipäev, 21. nov. 2017., kell 04:29 - parim aeg päevast
või tee uus
(3) [10766] Novell
Uue kirjatüki kirjutamist alusta siit
Loomisaeg 0.2795s