Nii kui nende käigus tekkinud assotsiatsioone Blog aitab talletada ja meenutada mälu osaks. Blog ei ole

Blog aitab talletada ja meenutada Bo BlogoMan kolmapäeval, 11. jaan. 2006., kell 13:56:47 Autor kirjeldab meeldejätmise ja meenutamisega seotut ja leiab, et blog võib olla suurepäraseks mälupikenduseks, mis aitab enda elus toimunud sündmusi paremini meelde jätta ja mõtestada. Kui soovid ise blogi pidama hakata, siis tee endale oma blog paremalt ülevalt äärest lingi "reg" kaudu. Blog aitab nii tõsielusündmusi kui nende käigus tekkinud assotsiatsioone paremini meelde jätta ja meenutada — olles seega meie mälu osaks. Blog ei ole siiski päris samane traditsioonilise sahtlisse peidetud päevikuga, sest omab viimasest hoopis võimsamaid kommunikatiivseid võimalusi. Mälu võib defineerida kui kord kogetu talletust teadvuses, tunnetuste peegeldust ja potentsiaalset reprodutseeringut. Mälu esmane tasand väljendub kujutluspiltidena, teisene ekspressiivsem aga keeleliselt või materialiseerunud piltidena. Mälus säilivad assotsiatsioonid võivad olla küll vahetumad ja detailirikkamad, kuid ei ole paraku eriti püsivad. Elu jooksul teadvusse talletatu säilivusaeg on võrdne inimese elueaga. Et ajus toimuvad neurokeemilised protsessid vajavad suurel hulgal energiat, siis pole bioloogilis-füsioloogiliselt otstarbekas kõiki elu jooksul kogetud assotsiatsioone kogu nende detailirikkuses elu lõpuni mälus säilitada. Mällu sööbivad eelkõike ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks hädavajalikud kogemused. Suur osa elu jooksul tajutust osutub ebaoluliseks ja mittevajalikuks ning ununeb aja jooksul. Teadlased arvavad, et keskmiselt hea mäluga inimene mäletab kolm aastat

Blog aitab talletada ja meenutada

Blog aitab nii tõsielusündmusi kui nende käigus tekkinud assotsiatsioone paremini meelde jätta ja meenutada — olles seega meie mälu osaks. Blog ei ole siiski päris samane traditsioonilise sahtlisse peidetud päevikuga, sest omab viimasest hoopis võimsamaid kommunikatiivseid võimalusi.

Mälu võib defineerida kui kord kogetu talletust teadvuses, tunnetuste peegeldust ja potentsiaalset reprodutseeringut. Mälu esmane tasand väljendub kujutluspiltidena, teisene ekspressiivsem aga keeleliselt või materialiseerunud piltidena. Mälus säilivad assotsiatsioonid võivad olla küll vahetumad ja detailirikkamad, kuid ei ole paraku eriti püsivad. Elu jooksul teadvusse talletatu säilivusaeg on võrdne inimese elueaga.

Et ajus toimuvad neurokeemilised protsessid vajavad suurel hulgal energiat, siis pole bioloogilis-füsioloogiliselt otstarbekas kõiki elu jooksul kogetud assotsiatsioone kogu nende detailirikkuses elu lõpuni mälus säilitada. Mällu sööbivad eelkõike ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks hädavajalikud kogemused. Suur osa elu jooksul tajutust osutub ebaoluliseks ja mittevajalikuks ning ununeb aja jooksul.

Teadlased arvavad, et keskmiselt hea mäluga inimene mäletab kolm aastat peale ülikooli lõpetamist vaid nappi 2% kogu infohulgast mida ta pikkade ülikooliaastate jooksul õppejõudude suust kuulnud või tarkadest raamatutest lugenud on. Meelde jäänud 2% on aga ka enamasti just see osa, mida igapäevaste tööde ja tegemiste käigus pidevalt vaja läheb.

Juhtusin mõni aeg tagasi enda vanu päevikuid sorteerides mitme aasta taguseid reisikirjeldusi lugema. Imestasin nende detailirikkuse üle ja kahtlesin kohati tõsiselt, et kas olen need tõepoolest ise kunagi kirjutanud. Vanu kirjutisi lugedes tulid ka reisid ja nende käigus juhtunud seigad taas detailsemalt meelde. Tähelepanuväärne on, et kord kirja pandud assotsiatsioone ja kogemusi on võimalik mitte ainult ise hiljem üle lugeda, vaid ka teistele edasi anda.

Tänu talletatud assotsiatsioonidele, olgu need siis tekstilises vormis või kasvõi iidsed kaljujoonised, ei pea me hakkama ise uuesti kivikirveid ega püssirohtu leiutama. Kollektiivne teadmiste struktuur toetub kogu inimühiskonna varasematele kogemustele. Võib arvata, et just tänu kommunikatsiooni lihtsustumisele ja varasemate kogemuste senisest efektiivsemale levikule viimaste sajandite jooksul, võime täna nautida niivõrd jõulist teadus- ja tehnikarevolutsiooni.

Sarnaselt individuaalsele mälule ei pruugi ka kollektiivne mälu kõiki inimühiskonna arengu jooksul ette tulnud detaile ühtviisi hästi "mäletada." Moonutused ja nihked võivad olla tingitud lihtsalt tõsiasjast, et enamik sündmusi ei ole ühtviisi adekvaatselt kirjeldatud. Hoopis hullem on kui meie kollektiivset teadvust mõjutatakse sihilikult ühtesid asju "unustama" ja teisi vildakalt mäletama.

Kollektiivse teadvuse massipsühhootilist ja isegi hallutsinogeenset olemust kirjeldab värvikal moel järgmine paarikümne aasta tagust tegelikkust kirjeldav lugu:

Sügaval defitsiidiajal mõtles üks nupumees, et teeb nalja ja hõikas keset linnaväljakut: "Gastronoomiasse ilmus müügile vorsti ja seda müüakse vabalt kõigile!" Muidugi pani kujutelm mahlasest ja värskest vorstist kõigil suu vett jooksma. Mõni ime, et varsti valgus suur rahvamass ühel nõul vorstileti poole. Vaat et veel jalust maha ei niida.

Nupumees vaatas kuidas rahvamass ühes suunas voogas ja jäi mõtlikuks. Ühtäkki hakkas ka tema vorstileti poole trügima: "kurat, nii palju inimesi ei saa üheskoos ometi eksida, võibolla pandi tõesti vorst vabalt müügile!"

Tänases päevas kõige tavalisemaks ja kõige suuremat infomahtu kandvateks kultuurimälu talletajateks on belletristika ja publitsistika. Trüki- ja toimetamiskulud seavad aga tekstide vabale levikule barjääre, mille ületamine ei ole kõigile jõukohane. Mitte kõik inimesed ei saanud kuni viimase ajani enda kirjanduskatsetusi, arvamusi või kommentaare avaldada ja kultuuriloomes ise aktiivselt osaleda.

Blog ja blogipidamine on neid barjääre lammutamas. Blog annab demokraatliku võimaluse laiemale ringile: nüüd on kõigil võimalus enda läbielamisi ja assotsiatsioone suurele publikule lugemiseks välja panna. Blogipidamine aitab kirjutajal endal enda elu sõlmpunkte meelde jätta ja tõlgitseda. Kuid mitte ainult. Iga blog annab ühtlasi impulsi ka kollektiivse teadvuse arengulukku. Nii kui nende käigus tekkinud assotsiatsioone Blog aitab talletada ja meenutada mälu osaks. Blog ei ole


Kirjatükki on kommenteeritud (7) korda — loe lähemalt

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Esmaspäev, 22. aprill 2019., kell 13:17 - parim aeg päevast

(7) [34237] Kirjandusest

Loomisaeg 0.0397s