žanriliselt ja blogi pidamise üheks oluliseks Blogosfäär kui viidete võrgustik säilitamine. Isiklike blogide, meediakriitiliste blogide,

Blogosfäär kui viidete võrgustik Bo BlogoMan teisipäeval, 24. jaan. 2006., kell 11:44:36 Autor kirjeldab selles kirjatükis blogosfääri iseloomulikke omadusi, eelkõike viidete võrgustiku olemust ja käsitleb blogosfääri kui aktiivset lugejaosalust stimuleerivat keskkonda. Kui soovid ise blogi pidama hakata, siis tee endale oma blog paremalt ülevalt äärest lingi "reg" kaudu. Wikipedia.org on suurepärane näide kollektiivse teadvuse viljakast arengust võrgukeskkonnas. Peatselt miljoni artiklini jõudev võrguentsüklopeedia ületab juba ammu materjali mahu poolest mitmekordselt ka kõige paksemaid paberväljaandeid. Blogosfäär on žanriliselt mitmekesine ja blogi pidamise üheks oluliseks praktiliseks funktsiooniks on ka informatsiooni filtreerimine ja vajalike viidete säilitamine. Isiklike blogide, meediakriitiliste blogide, poliitikablogide, rahaturublogide, haridusblogide või mistahes muude teemablogide oluliseks osaks on teemakohaste linkide kogumine ja postitamine. Sarnaselt teadusmaailmas toimivale viidete süsteemile, saavad ka blogijad viidata enda inspiratsiooniallikaile. Nõnda võivad konkreetse blogi lugejad teksti lugemise peale mööda linke edasi liikuda ja teema kohta algallikatest põhjalikumalt juurde lugeda. Blogitekstide teke ja transformeerumine on loomulikult traditsioonilistest ajakirjatekstidest olulisel määral kiirem ja paindlikum. Näiteks kurtis üks sotsiaalteaduste doktorant, et ootab enda tükk aega tagasi kirjutatud artikli ilmumist juba poolteist aastat. Traditsiooniline teadusajakirjade toimetamise tsükkel hõlmab põh

Blogosfäär kui viidete võrgustik

Wikipedia.org on suurepärane näide kollektiivse teadvuse viljakast arengust võrgukeskkonnas. Peatselt miljoni artiklini jõudev võrguentsüklopeedia ületab juba ammu materjali mahu poolest mitmekordselt ka kõige paksemaid paberväljaandeid.

Blogosfäär on žanriliselt mitmekesine ja blogi pidamise üheks oluliseks praktiliseks funktsiooniks on ka informatsiooni filtreerimine ja vajalike viidete säilitamine. Isiklike blogide, meediakriitiliste blogide, poliitikablogide, rahaturublogide, haridusblogide või mistahes muude teemablogide oluliseks osaks on teemakohaste linkide kogumine ja postitamine.

Sarnaselt teadusmaailmas toimivale viidete süsteemile, saavad ka blogijad viidata enda inspiratsiooniallikaile. Nõnda võivad konkreetse blogi lugejad teksti lugemise peale mööda linke edasi liikuda ja teema kohta algallikatest põhjalikumalt juurde lugeda. Blogitekstide teke ja transformeerumine on loomulikult traditsioonilistest ajakirjatekstidest olulisel määral kiirem ja paindlikum.

Näiteks kurtis üks sotsiaalteaduste doktorant, et ootab enda tükk aega tagasi kirjutatud artikli ilmumist juba poolteist aastat. Traditsiooniline teadusajakirjade toimetamise tsükkel hõlmab põhjalikku ja bürokraatlikku retsenseerimist, toimetamist ja tekstide tihendamist. Lõpuks võib tiheda konkurentsi ja selektsiooniprotsessi käigus artikli avaldamisaeg mitme aasta võrra edasi lükkuda. Mida prestiižikam ajakiri, seda enam artikleid lükatakse lihtsalt tagasi.

Mitme aasta pikkune avaldamisprotsess ei jõua ilmselgelt kiirelt arenevates teadusharudes tegeliku eluga sammu pidada. Internet pakub uue, odavama ja kiirema meediumina võimalust informatsiooni praktiliselt reaalajas lugejateni tuua.

Üks esimesi ja edukaimaid internetipõhiseid viidetesüsteemi organiseerimise näiteid on veebientsüklopeedia Wikipedia en.wikipedia.org/ milles on selle kirjatüki kirjutamise hetkel juba üle 930 000 artikli. Seda on mitu korda enam kui kõige mahukamates paberentsüklopeediates. Muidugi ei pruugi kõik materjalid olla samavõrra põhjalikult toimetatud kui näiteks 10 000 artikliga väljaandes, kuid paindlik tagasiside ja toimetajate professionaalsusreitingute süsteem võimaldab veebis siiski informatsiooni oluliselt suuremas mahus, kiiremini ja odavamalt töödelda.

Blogosfääris on sarnaselt teiste internetiväljaannetega olulisel kohal autori usaldusväärsus ja kompetentsus. Suur osa blogipidajate isiklikest blogidest ei pälvi suurema lugejaringi tähelepanu. Siiski peitub selliste blogide väärtus sotsiaalsetes võrgustikes, mis tekivad sarnaste huvide ja maailmavaatega blogijate vahel. Omavahel mõtteid vahetades ja dialoogidesse laskudes võtavad blogijad seniseist paberväljaannete lugejaist tunduvalt aktiivsema rolli.

Hoolimata sellest, et blogosfääris käibivad keskmised tekstid ei küüni üksikult võttes alati Anton Tammsaare või August Alle tasemeni, loob blogosfäär aktiivsemaks kirjutamiseks hea keskkonna. Just mõjud teistelt sama taseme suleseppadelt, viited samal tasemel olevatele kirjatöödele tekitavad blogosfääris osalejates loomingulisema ja aktiivsema sättumuse.

Sarnaselt teadusmaailmas käibivale tsiteeringute arvu mõistele, saavutavad ka blogosfääris suurema nähtavuse blogid, millele on enam viidatud. Viitamine kätkeb endas üldjuhul positiivset hinnangut "lugemisväärsuse" kategoorias. Huvitava tõsiasjana ei ole blogosfääris tegelikult suuremat tähtsust, kas viitaja ironiseerib, vihkab, jälestab või austab täiega. Viite loomise fakt osutab lihtsalt tõsiasjale, et viidatav lehekülg on millegi poolest lugemist või vaatamist väärt, sest see omas viitaja jaoks piisavalt tähendust. Tähelepanul pole enne blogosfääri teket kunagi varem nõnda universaalseid mõõtmeid olnud. žanriliselt ja blogi pidamise üheks oluliseks Blogosfäär kui viidete võrgustik säilitamine. Isiklike blogide, meediakriitiliste blogide,

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 23. juuni 2018., kell 05:17 - parim aeg päevast

[5127] Arvamusrubriik

Loomisaeg 0.045s