Elu on muutunud kiireks... ollus pühapäeval, 7. augustil 2005., kell 23:56:15 Nüüd hoiabki mind siia kirjutama ainult teadmine, et mul on mõni fänn. Fänn, kes ikka aegajalt tuleb siia ja loeb, kuidas mul läheb. Vabandan Su (või Teie) ees - elu on muutunud kiireks. Enne, kui kukun pajatama oma elust, pean ikka ühe asja joonde ajama. Nimelt Raissake, Sa oled valesti aru saanud. Ma ei ole naine. Ma üldse ei süüdista Sind, et Sa seda mõistnud pole - lugedes oma blogi uuesti, sain aru, et pole sellele isegi mitte vihjanud. Ja kuna ma nüüd avastasin ikka, et ei ole homo, siis on tegemist neiuga kellega tutvusin - Ester. Nii imekaunis nimi... Aga siis MEIST:) Ma olen endiselt NII armunud. Nii armunud... MA ei teadnudki, et sellist armastust, nagu seebikates on päriselus ka olemas. Ja me jalutame ja me unistame. Räägime enda unistustest teineteisele ja loome uusi koos... Ja ta on mul ka külas käinud. See oli nii ilus... Mu ema tegi meile pannkooke ja me sõime neid maasikamoosiga. Hiljem vaatasime koos Milagrost (ta pole ka ühtegi osa veel vahele jätnud). Kahjuks enne Kodus ja Võõrsil pidi ta juba lahkuma. Aga ma tean, et me kohtume jälle. MA olen nii õnnelik.... NIINIIINIII ÕNNELIK!! Juba sel reedel lähen ma ta vanematele külla. Noh, tegelikult on tal pärisema ainult. ISa on tal võõrasisa. Päris isa suri traagiliselt - magama jäi (veidike oli vist joonud ka) ja siis suits suus ja noh... igastahes põles ära... Aga ema on ikka positiivne naisterahvas. Vähemalt Esteri jutu järgi. Ega ei saakski olla halb naine, kui ta on sellise tütre üleskasvatanud. Ester on koolis väga
Elu on muutunud kiireks...
ollus pühapäeval, 7. augustil 2005., kell 23:56:15
Nüüd hoiabki mind siia kirjutama ainult teadmine, et mul on mõni fänn. Fänn, kes ikka aegajalt tuleb siia ja loeb, kuidas mul läheb. Vabandan Su (või Teie) ees - elu on muutunud kiireks.
Enne, kui kukun pajatama oma elust, pean ikka ühe asja joonde ajama. Nimelt Raissake, Sa oled valesti aru saanud. Ma ei ole naine. Ma üldse ei süüdista Sind, et Sa seda mõistnud pole - lugedes oma blogi uuesti, sain aru, et pole sellele isegi mitte vihjanud. Ja kuna ma nüüd avastasin ikka, et ei ole homo, siis on tegemist neiuga kellega tutvusin - Ester. Nii imekaunis nimi...
Aga siis MEIST:) Ma olen endiselt NII armunud. Nii armunud... MA ei teadnudki, et sellist armastust, nagu seebikates on päriselus ka olemas. Ja me jalutame ja me unistame. Räägime enda unistustest teineteisele ja loome uusi koos... Ja ta on mul ka külas käinud. See oli nii ilus... Mu ema tegi meile pannkooke ja me sõime neid maasikamoosiga. Hiljem vaatasime koos Milagrost (ta pole ka ühtegi osa veel vahele jätnud). Kahjuks enne Kodus ja Võõrsil pidi ta juba lahkuma. Aga ma tean, et me kohtume jälle. MA olen nii õnnelik.... NIINIIINIII ÕNNELIK!!
Juba sel reedel lähen ma ta vanematele külla. Noh, tegelikult on tal pärisema ainult. ISa on tal võõrasisa. Päris isa suri traagiliselt - magama jäi (veidike oli vist joonud ka) ja siis suits suus ja noh... igastahes põles ära... Aga ema on ikka positiivne naisterahvas. Vähemalt Esteri jutu järgi. Ega ei saakski olla halb naine, kui ta on sellise tütre üleskasvatanud. Ester on koolis väga hea õpilane. Tal on ka palju sõpru... Ma olen nii õnnelik:)
Kukun oma elust, pean ikka ühe Elu on muutunud kiireks... saanud. Ma ei ole naine. Samast žanrist
Samalt autorilt
Laupäev, 6. juuni 2020., kell 11:14 - parim aeg päevast
RSS