Minu Germo, kahjuks küll liiga noorelt, Germo, Puhka rahus 13 aastat vana, ning suri

Germo, Puhka rahus annu kolmapäeval, 23. mail 2007., kell 21:23:17 Olen lugenud siin juba päris mitmeidki mõteid ja lugusi, enamus neist on olnud kurvad. 30.Mail suri minu klassvend Germo, kahjuks küll liiga noorelt, aga ega õnnetus ei hüüa tulles. Ta oli ainult 13 aastat vana, ning suri kaasasündinud südamerikke tõttu, mida ei avastatud... Mina kuulsin sellest esmaspäeval (30.04.07) klassiõe käest. Sellel hetkel olin ma just volbriöö peol koos teise klassiõega... Kui me sellest kuulsime ei uskunud me seda , me mõtlesime et see on kellegi loll Aprilli nali. Kuid nii see ei olnud, see ei olnud ka paha uni , kuigi me seda lootsime... Järgmine päev läksime klassiõega õue, et hingata värsket õhku, ja ehk et saaks ka mõtted eemale, kuid ei, mõtted läksid alati meie kalli Germo peale. Siis lõpuks võtsime me julguse kokku ja läksime oma klassivenna ukse taha, kes oli ta surma pealt näinud, nimelt nad käisid koos jalgpalli trennis. Kuna järgmisel päeval pidid nad osalema Ümber järve jooksus, mille Germo kavatses ära võita, mängisid nad sellel päeval lihtsalt lõbu pärast palli. Kuid siiski Germo süda ei pidanud vastu, kui ta oli palli järele jooksmas kukkus ta äkki, proovis veel püsti tõusta kuid ei suutnud. Kuigi ta tõsteti kohe auto peale mis oli väljaku lähedal, ei piisanud sellest. Germo siiski suri..Nagu ma enne ütlesin läksime me klassivenna ukse taha..Teda ennast polnud kodus, kuid ta ema ütles, et see kõik oli tõsi.. Me puhkesime nutma...Sest tegemist oli tõsiselt toreda, sõbraliku ning heasüdamliku poisiga, mina isiklikult tundsin teda juba umbes 12 aastat

Germo, Puhka rahus

30.Mail suri minu klassvend Germo, kahjuks küll liiga noorelt, aga ega õnnetus ei hüüa tulles. Ta oli ainult 13 aastat vana, ning suri kaasasündinud südamerikke tõttu, mida ei avastatud...
Mina kuulsin sellest esmaspäeval (30.04.07) klassiõe käest. Sellel hetkel olin ma just volbriöö peol koos teise klassiõega... Kui me sellest kuulsime ei uskunud me seda , me mõtlesime et see on kellegi loll Aprilli nali. Kuid nii see ei olnud, see ei olnud ka paha uni , kuigi me seda lootsime...
Järgmine päev läksime klassiõega õue, et hingata värsket õhku, ja ehk et saaks ka mõtted eemale, kuid ei, mõtted läksid alati meie kalli Germo peale. Siis lõpuks võtsime me julguse kokku ja läksime oma klassivenna ukse taha, kes oli ta surma pealt näinud, nimelt nad käisid koos jalgpalli trennis. Kuna järgmisel päeval pidid nad osalema Ümber järve jooksus, mille Germo kavatses ära võita, mängisid nad sellel päeval lihtsalt lõbu pärast palli. Kuid siiski Germo süda ei pidanud vastu, kui ta oli palli järele jooksmas kukkus ta äkki, proovis veel püsti tõusta kuid ei suutnud. Kuigi ta tõsteti kohe auto peale mis oli väljaku lähedal, ei piisanud sellest. Germo siiski suri..Nagu ma enne ütlesin läksime me klassivenna ukse taha..Teda ennast polnud kodus, kuid ta ema ütles, et see kõik oli tõsi..
Me puhkesime nutma...Sest tegemist oli tõsiselt toreda, sõbraliku ning heasüdamliku poisiga, mina isiklikult tundsin teda juba umbes 12 aastat..
Koolis olid peaaegu kõik mustas, tema laua peal oli tema pilt, lilled ning musta lindiga küünal..
See kõik oli lihtsalt jube ja uskumatu..Kui meil koolis sellest räägiti, nutsid isegi paar poissi..Tema parimad sõbrad...
Ka matustele läksime terve klassiga. Ka seal oli jube, näha tema vanemaid ning alles 3.klassis käivat õde. Rahvast oli seal palju, ka tema jalgpalli meeskond oli kohal nimelt Viljandi Tulevik, pisarad silmas...
Matuserongkäigul sõitsime me läbi temale kallitest kohtadest, kodust, koolist, lasteaiast, ning tema surmakohast Järveääres olevast staadionist mille äärepeal oli ka küünal ning lill..
Maeti ta metsakalmistule, mis on küll ilus surnuaed, kuid ma pigem tahaks et ta oleks meie seas kui lebaks seal ilusas surnuaias...Aga seda sooviksid vist kõik.
Matused olid ääretult kurvad...Kõik läks küll kergemaks, kuid Germo on siiski meie südametes, ning sinna jääb ta altiseks ♥
Ka hetkel , seda postitust kirjutades tulid pisarad silma. Me ei saa sellest kunagi üle, me lihtsalt õpime sellega elama .
Minu Germo, kahjuks küll liiga noorelt, Germo, Puhka rahus 13 aastat vana, ning suri


Kirjatükki on kommenteeritud (5) korda — loe lähemalt

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Kolmapäev, 19. dets. 2018., kell 05:53 - parim aeg päevast

(5) [17061] Blogi

Loomisaeg 0.0419s