Algatuseks lugejaile pisut enda loometeest ja Intervjuu "koopakunstniku" Miguel de Cadaro'ga kogu enda teadliku elu. Lõpetasin

tegevustest kunstnikuna. Ma Rääkige algatuseks Eesti lugejaile pisut enda loometeest ja praegustest tegevustest kunstnikuna. Ma olen joonistanud kogu enda teadliku elu. Lõpetasin kaksteist aastat tagasi Alicante kunstikooli maali erialal. Intervjuu "koopakunstniku" Miguel de Cadaro'ga Rääkige algatuseks Eesti lugejaile pisut enda loometeest ja praegustest tegevustest kunstnikuna. Ma olen joonistanud kogu enda teadliku elu. Lõpetasin kaksteist aastat tagasi Alicante kunstikooli maali erialal. Ma ei osale praegu väga aktiivselt ühiskondlikus kunstielus. Loen end praegu rohkem pühapäevamaalija

Intervjuu "koopakunstniku" Miguel de Cadaro'ga Vello Kasemets kolmapäeval, 27. okt. 2004., kell 18:42:15 Eesti üldsusele praktiliselt tundmatu Hispaania kunstnik räägib üheteistkümne aasta tagusest visiidist Eestisse, mille käigus valmis ka Piusa liivakaevanduses oma elu elav "liivarüütel." Kunstnikku ei morjenda suuremat milliseid tähendusi ta ammusele loometööle omistatakse. Samas võtab kunstnik ette mitmete paleoliitikumi koopakunsti puudutava eksiarvamuse kummutamise. Rääkige algatuseks Eesti lugejaile pisut enda loometeest ja praegustest tegevustest kunstnikuna. Ma olen joonistanud kogu enda teadliku elu. Lõpetasin kaksteist aastat tagasi Alicante kunstikooli maali erialal. Ma ei osale praegu väga aktiivselt "ühiskondlikus kunstielus." Loen end praegu rohkem pühapäevamaalijaks. Millised olid 1994. aasta sügisel Teie Eestisse sattumise tagamaad? Otsustasin peale kooli lõpetamist maailmas pisut ringi vaadata ning laiemat kultuuriteadvust arendada. Kohtusin ühes Lõuna-Prantsusmaa budistliku kloostris paari eestlasest kunstnikuga. Meil oli kohe algusest peale äärmiselt hea klapp. Meil olid kunsti ja kultuuri teemadel väga muhedad vestlused. Eks nad kutsusid mind pärast Eestisse külla. Mul ei olnud enda "ümbermaailmareisi" käigus kusagile kiiret või väga kindlaid sihtpunkte, sestap otsustasin nende kutse vastu võtta. Kas see oli sügavam usk ja pühendumine Budismile? Ei, sugugi mitte. Praktiliselt tühja seljakotiga ning olematu eelarvega rännates on kloostrid lihtsalt headeks peatuspaikadeks. Mul ei ole midagi kloostrites valits

Intervjuu "koopakunstniku" Miguel de Cadaro'ga

Vello Kasemets kolmapäeval, 27. okt. 2004., kell 18:42:15
Eesti üldsusele praktiliselt tundmatu Hispaania kunstnik räägib üheteistkümne aasta tagusest visiidist Eestisse, mille käigus valmis ka Piusa liivakaevanduses oma elu elav "liivarüütel." Kunstnikku ei morjenda suuremat milliseid tähendusi ta ammusele loometööle omistatakse. Samas võtab kunstnik ette mitmete paleoliitikumi koopakunsti puudutava eksiarvamuse kummutamise.

Rääkige algatuseks Eesti lugejaile pisut enda loometeest ja praegustest tegevustest kunstnikuna.
Ma olen joonistanud kogu enda teadliku elu. Lõpetasin kaksteist aastat tagasi Alicante kunstikooli maali erialal. Ma ei osale praegu väga aktiivselt "ühiskondlikus kunstielus." Loen end praegu rohkem pühapäevamaalijaks.

Millised olid 1994. aasta sügisel Teie Eestisse sattumise tagamaad?
Otsustasin peale kooli lõpetamist maailmas pisut ringi vaadata ning laiemat kultuuriteadvust arendada. Kohtusin ühes Lõuna-Prantsusmaa budistliku kloostris paari eestlasest kunstnikuga.

Meil oli kohe algusest peale äärmiselt hea klapp. Meil olid kunsti ja kultuuri teemadel väga muhedad vestlused. Eks nad kutsusid mind pärast Eestisse külla. Mul ei olnud enda "ümbermaailmareisi" käigus kusagile kiiret või väga kindlaid sihtpunkte, sestap otsustasin nende kutse vastu võtta.

Kas see oli sügavam usk ja pühendumine Budismile?
Ei, sugugi mitte. Praktiliselt tühja seljakotiga ning olematu eelarvega rännates on kloostrid lihtsalt headeks peatuspaikadeks. Mul ei ole midagi kloostrites valitseva rutiini vastu. Rännates on see pigem võimalus avastada uusi vaimseid väärtusi. Ma eelistan igal juhul kulgeda pigem kloostrist kloostrisse kui ühest hamburgerikioskist teiseni.

Suhtun ühtviisi sallivalt kõikidesse uskudesse, senikaua kuni usukuulutajad ülemäära pealetükkivateks ei muutu. Selles suhtes on budistid eriti leebed.

Kuidas Te Piusa liivakaevandusse sattusite? Kas sellel olid mingisugused sügavmad religioossed tagamaad?
Jõudsin Eestisse 1994. aasta oktoobri alguses. Mind kummastas täielikult Teie sügise värvirikkus. Muidugi olin sellist värvide pillerkaari varem fotodelt või maalidelt näinud, aga seda vahetult oma silmaga hoomata oli ikka midagi muud.

Üks mu varasematest tuttavatest oli ka väga huvitatud nii nädalasest matkast kusagil Lõuna-Eestis ja muidugi olin selle peale varmalt nõus.

Ma arvan, et meid motiveeris pigem võimalus näha sügisesi värve ja neid ehk ka maalida. Minu jaoks on tegelikult imestust tekitav, kui palju tavapärasest mõtlemisest erinevaid tegevusi haagitakse automaatselt religioossete motiividega.

Rääkige pisut lähemalt sellest Piusa liivakaevandusse jõudmisest. See kuidas Te end seal sisse seadsite oli ka suhteliselt põnev lugu.
Ma ei mäleta täpseid kuupäevi, aga see võis olla nii oktoobri keskel. Sõitsime Tartust rongiga tunni jagu välja ja hüppasime keset täielikku pimedust ühes teivasjaamas maha.

Minu jaoks oli see omamoodi elamus, sest Costa Blancal ei ole võimalik selliseid tühje paiku, kus kedagi ei ela, võimalik leida. Sealt läksime pimedas kaardi järgi Piusasse. Kui ma õieti mäletan, siis see võis olla nii 7-8 kilomeetrit.

Piusa leidsime küll küllaltki lihtsalt üles. Hoopis raskem oli aga pimeduses kaevanduse sissepääsude leidmisega. Leidsime küll ühe suure peasissepääsu aga see oli suurte väravatega suletud. Alex teadis, et kaevandusel pidi olema mitu erinevat osa ja sissepääsu. Ma arvan, et see pimedas otsimine oli tõeliselt põnev.

Loomulikult leidsime lõpuks õige sissepääsu üles. See oli tegelikult üsna kitsas ja madal rada, mis laskus alla kaevandusse.

Esimene mulje oli tõeliselt sügav. Eks ma olen ka varem koobastes käinud, kuid Piusa oli selgelt teistsugune. Ma arvan, et see oli just stiilne korrapärasus, mis mind esimestest hetkedest peale kummastas. See kaevandus oli ju 1920' kandis käsitsi kaevatud. Iga võlvi peal olid kirkade jäljed näha.

Teine asi, mida ma võibolla esimese hetkel täielikult ei teadvustanud, aga mis mõjutas käikudes olevat atmosfääri olulisel määral, oli väga tugev helisumbuvus. Ühelt poolt liiv, kui materjal, teisalt käikude korrapärane põhiplaan ja profiil - kõik need summutasid kõiki helisid.

Me ei jõudnud sinna väga hilja, sestap otsustasime lõkke üles teha ja teed keeta. Puid vedeles seal iga juhul lademes. Samuti seal käinud inimeste poolt maha jäetud küünlaid. Neid oli kõikjal kümnete kaupa.

Kas see viitas kaevanduse suurele külastatavusele?
Viitas, aga sel ajal kui me enda laagrit püsti panime, ei näinud me küll kedagi. Hiljem kui meil oli pudrupada lõkkel lõbusalt podisemas, vuras kaevanduse sissepääsu juurde suur buss, millest astus paarkümmend-kolmkümmend turisti kaevandust vaatama. Nad tundusid "koopaelanikke" nähes silmnähtavalt elevile minevat. Paar tükki soovisid veel viisakalt "hüva ruoka."

Tegelikult ei käinud seal nii väga palju inimesi ühtigi. See hilisõhtune bussitäis turiste oli pigem erand. Ülejäänud aeg oli väga vaikne ja rahulik.

Kui kaua Te seal Piusa kaevandustes üleüldse olite?
Ma arvan, et peaaegu nädala. Iga juhul nii kaua, et kõik need viis või kuus erinevat kaevandust ükshaaval läbi uurida. Pean tunnistama, et olen varem päris mitmetes koobastikes käinud - Cantabria ja Asturia provintsis on neid ikka kümneid, aga Piusa oli äärmiselt omapärane just oma kunstlikult loodud vormide poolest.

Kas see oli loominguliselt produktiivne looduslaager? Marek
Tegelikult mitte väga. Mul oli endal akvarellikomplekt kaasas - tegin mõned visandid. Hoopis põnevamad olid valgusinstallatsioonide loomised. Turistihordide poolt mahajäetud küünlad pakkusid väga erinevaid võimalusi valguse ja varjuga mängimiseks. Ma arvan, et just selle käigus tuli ristvõlvide tõeline ruumiline olemus kõige tabavamalt välja. See oli justkui valgusega maalimine. Küünlavalgus oli oma olemuselt selline pehme ja soe - see moodustas liivakivi tumekollase tooni ja tumedamate varjudega põneva harmoonia.

Kahjuks ei õnnestunud neist installatsioonidest ühtegi korralikku fotot teha. Meil ei olnud fotoaparaadi jaoks tripoodi ega aegpäästikut. Samas, selliste installatsioonide juures on tegelikult kõige vahvam just võrratu isetegemise rõõm, installatsiooni sees olemise kordumatu tunne.

Kuidas Teile tuli "liivarüütli" bareljeefi loomise mõte?
Ma arvan, et see oli neljandal või viiendal õhtul peale õhtust pudrusöömist ja teejoomist. Kõik kaevandused olid juba üksipulgi läbi uuritud ja turistide poolt jäetud küünlad suuremalt jaolt installatsioonide käigus ära põletatud. Otsustasime enda õhtusse pisut loomingulist sära tuua ja midagi uut katsetada.

Kaevanduse sissekäigu ümbruses on tohutul hulgal liivakivisse kribitud "mina olin siin" stiilis taieseid. Me arvasime, et suudame midagi enamat. Suurejoonelisemat.

Visandasime alguses mingi papist makaronikarbi peale söetükiga kavandi ja siis valisime sobiva seina välja. Bareljeefi loomine oli selle mõõtmete tõttu küllaltki vaevaline: kaasas olnud käepärased tööriistad nagu noad ja üks kokkupandava varrega väike labidas nürinesid küllalt kähku. Ma arvan, et see oli siiski väga põnev loomekogemus.

Mida arvate sellest, et ühes 2002. aasta juunikuu Eesti nädalalehes (EE) seostati teie bareljeefi satanistlike riitustega ja nimetati Egiptuse mütoloogiast pärit allmaailma jumala venna Sethi kujutiseks?
Mind see suuremat ei morjenda. Seostagu kellega tahes. Ma pean tunnistama, et pole Egiptuse mütoloogiast suuremat midagi lugenud. Antud juhul on see siis lihtsalt vaatajate-kriitikute poolt hiljem meelevaldselt külge kleebitud "erudeerituse märk." Teisalt, vaatajate tõlgitsuste või minu omadest erinevate assotsiatsioonide üle muretsemine ei ole eriti produktiivne tegevus.

Bareljeef sündis lihtsalt pikkade oktoobriõhtutega kaasneva igavuse peletamiseks. Võibolla ka lihtsast loomingulisest katsetamisrõõmust. Ma ei olnud isiklikult kunagi varem suuremat skulptuuri teinud. Piusas oli lihtsalt sobivat materjali - liivakivi tohututes kogustes. Kas lihtne loominguline väljendusvabadus ja katsetamisrõõm on siis niivõrd mõistetamatud väärtused?

Kas väidate siis, et kõik need kohalike turismikorraldajate poolt reljeefi ümber loodud müüdid on väljamõeldised?
Tavalisest erinevate, või kultuuriliselt eripäraste kunstiobjektide külge kleebitakse tahest või tahtmata igasuguseid lugusid. Ma arvan, et iga turismikorraldaja tahab enda poolt tutvustatavaid objekte võimalikult huvitavana näidata.

Tegelikult kaevati neis kaevandustel lihtsalt klaasitööstuse jaoks liiva. Bareljeef sündis lihtsalt igavusest ja soovist midagi uut katsetada. Ei midagi üleloomulikku ega "põrgulikult põnevat."

Ma arvan, et kui sõnad "allmaailm", "saatana kuningriik", "jumala onupoeg" või "kurjuse pesapaik" tunduvad kohased ja aitavad turismikorraldajatel turiste meelitada, siis need pseudomütoloogiad ka luuakse.

Kas selle analoogia järgi võiks ümber hinnata ka paljud koopakunsti religioosseid tekkepõhjuseid selgitavad käsitlused?
Mulle tundub, et usuorganisatsioonid on turismikorraldajatega enam-vähem samas positsioonis. Nemadki püüavad tavaliste argieluliste artefaktide peale oma vaimset pealisehitist luua, isegi kui kunstniku algsed kavatsused olid sootuks lihtsamakoelised, proosalisemad.

Ma arvan, et kunstikriitikute kommentaarides on liiga palju enese ego upitamist. Selleks, et paar tundi mingit liivakivibareljeefi kribida ei ole vaja ilmtingimata põhjalikult mingeid Egiptuse mütoloogiaid lugeda.

Ma arvan, et inimestel on erinev eneseväljendusvajadus ja ka oskus loominguliselt käituda. Kõiki kunstnike mõttekäike ja loomingut ei saa mingite kultuurimütoloogiate külgepookimise teel lahti seletada.

Ma olen täiesti kindel, et kui kiviaja inimestel oli peale õhtusööki kõht täis söödud, siis võisid ka nemad ilma erilise "kõrgema valgustuseta" lihtsalt joonistustega katsetada.

Ma mõtlen, et neil kes ei ole ise kunagi joonistanud, võib tõepoolest olla raske mõista, kui palju põnevust ja vabastavat eneseteostust see endas kätkeb. Siit siis ka kõik need kunstlikult otsitud motiivid.

Tänan põneva intervjuu eest! Kas osalete ka praegu aktiivselt kunstielus? Kus Teie töid vaadata saab?
Võtke heaks. Maalin rohkem enda lõbuks - põhapäeviti. Mõnikord olen enda töid pakkunud ülevaatenäitustele aga päris oma personaalseid väljapanekuid pole just teinud.

Mu vanaisa pärandas mulle mõned aastad tagasi Alicantes pudu- ja suveniiripoe. Olen praegu rohkem selle juhatamise ja ümberkorraldamisega rakkes. Kui Alicantesse juhtute, siis tulge külla! Algatuseks lugejaile pisut enda loometeest ja Intervjuu "koopakunstniku" Miguel de Cadaro'ga kogu enda teadliku elu. Lõpetasin
Samast žanrist
Eelmine Järgmine
Samalt autorilt


Mütoloogiad
Ed Vecin: Atlantis ärkab ellu, ATLANTIS ÄRKAB ELLU JORYN CLARK: MEIE PÄRITOLU Me istusime kolmekesi söö.. [2663] Sisupuu sitemap
Ed Vecin: Loomana taigas,   METSLOOMANA TAIGAS Sattusin Siberisse nõukogude aja lõpus. Tegelikult k.. [3244]
Ed Vecin: Äraneetu puhastumine,    Äraneetu Ma seisin kalju külge aheldatuna koopas. Mu käed.. [3984]
Ed Vecin: Cornwalli surematu, EDUARD VECIN NÜÜDISAEGNE ÕUDUSKOGUMIK Cornwalli surematu Ma istusin Cor.. (1) [12921]
Ed Vecin: Lugu,   Vaanitarid elavad Skandinaavia mägedes Põgenen kurja kasuisa eest Kogu lugu alga.. [3571]
Ed Vecin: Noria lapsed,    Noria lapsed «Ma ei tea!» vastasin pikka aega, kui mi.. [3247]
Kokk: XIII, Ma ei tea isegi enam, kuidas edasi toimida, kahjuks ei oska ka sina mulle nõu anda. Mis siis.. [4138]
Kokk: Naine - mehe kael..., .... Mees on pea, seda toetab kael (ehk siis naine) ja kokku tulebki ütlus,.. [4936]
Willu Veel: SPORDIHUUMOR Parimad palad valitakse naljaklubi leheküljele, Kord rääkis Orissaare Keskkoli.. (2) [17250]
Kiku: ELU, Elu on rõõm. Elu on pidu. Elu on armastus. Elu on tempokas. Elu on unenägu. Elu on mäng. Elu.. (1) [29675]
Kultuuriuudised
Arvamusrubriik
Kirjandusest
Filmiarvustus
Teatrikriitika
Muusikaelamus
Blogid
veebel: Eesti litsentsiga Online Kasiinod, Meelelahutusena on online kasiinod suurepäraseks ajaviiteks... [32] Hea kodulehe valmistamine
veebel: Parimad spordiennustus leheküljed, Tegelen juba pikemat aega meelelahutusliku panustamisega. spo.. [43] Korraliku kodulehe tegemine
Katre: Projektide rahastamine ilma investoriteta, Kuna paljud on sõbrad on minu käest küsinud, kuidas ma.. [95] kodulehe valmistamine Optimist formula
Reisikirjad
Novellid
Luuletused
Mütoloogiad
Portaalist
RSS
Uue blogi avamine
blogi saab avada siit
some top website hosting site providers for both transparently and technically are website design in developing well working in uk top web hosting companies to consider look uk web hosting compare service of top web site hosting providers in the uk and find best site host for your website. Pole kahtlust, et kodulehe tegemine on üheks efektiivsemaks võimaluseks luua uut väärtust ja kodulehe tegemine kiiresti, loe kodulehe tegemine aitab muuta kodulehe tegemine hoopis lihtsamaks kui varem. Teiseks, kodulehe valmistamine toob kliendid lähemale ja aitab kodulehekülje sisu paremini uuendada, vaata lähemalt kodulehe valmistamisest Mõjusa veebilehe 5 olulist elementi sest kodulehekülje loomine on kompleksne ja keerukas tegevus. Kodulehel kasvava metsa ost Eestis metsa ost pakub ka metsamaa ostu võimalust, professionaalne metsa ostumaakler. Safe data backup helps to keep data forever, for example blu-ray is safe for data archiving, see blu-ray discs for data storage this article offers insight to data backup on optical discs like DVD's and blu-ray discs for data archiving. Elektritööd ja mõõtmised, vaata Elektripaigaldiste kontroll elektriprojektid ja tehniline kontroll.
Eestimaiselt hea paik blogimiseks
Teisipäev, 13. nov. 2018., kell 18:21 - parim aeg päevast
või tee uus
[2853] Mütoloogia
Uue kirjatüki kirjutamist alusta siit
Loomisaeg 0.0415s