Määramisel reguleerimisel on kaks, üksteisele risti Isiklik valikuvabadus ja vastutus silma paistev, on kohene efekt.

Isiklik valikuvabadus ja vastutus Marek Kiviselg reedel, 9. juulil 2004., kell 12:34:25 Alkoholi öise müügi keelamine, talverehvide kohustuslikuks muutmine, kiiruspiirangute kehtestamine ja suitsetamise keelamine avalikes kohtades — kas taolised käsud ja keelud muudavad ühiskonna pikas perspektiivis paremaks? Keelamisel, piiramisel, määramisel ja reguleerimisel on kaks, üksteisele risti vastu käivat poolt. Esimene ja lühinägelikematele kindlasti esimeses järjkorras silma paistev, on kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks. Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabaduse pärssimine ja vastutusvõime vähenemine. Keeld ja selle järgimine nihutab personaalse vastutuse ühiskondlikuks. Käsutäitja võib kehtestatud piiridesse jäämise korral unustada käsu ja keelu üldisema sotsiaalse konteksti. Käsutäitjast saab käpiknukk, kes ei loo kaugeleulatuvamaid seoseid. Kirjeldatud ideed võib illustreerida näiteks liikluses kehtestatud kiirusepiirangutega. Mis juhtuks kui kaotada Eesti maanteedel ja tänavatel täielikult kiiruspiirangud? Kas kihutajate osakaal kasvaks pööraselt suureks? Vaevalt. Talvise lumesajuga ei soovi ka kõige hulljulgem juht maanteedel eriti üle kaheksakümne sõita. Veelgi enam; linnatänava ääres palli mängivate laste läheduses ei taha vähegi sõidukogemust omav juht isegi viiekümnega kihutada. Samas ei tohi hea nähtavusega, suviselt hea haaketeguriga sirgetel maanteedel enamasti üle üheksakümne sõita. Kusagil kabinetisteriilsuses kehtesta

Isiklik valikuvabadus ja vastutus

Keelamisel, piiramisel, määramisel ja reguleerimisel on kaks, üksteisele risti vastu käivat poolt. Esimene ja lühinägelikematele kindlasti esimeses järjkorras silma paistev, on kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks.

Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabaduse pärssimine ja vastutusvõime vähenemine. Keeld ja selle järgimine nihutab personaalse vastutuse ühiskondlikuks. Käsutäitja võib kehtestatud piiridesse jäämise korral unustada käsu ja keelu üldisema sotsiaalse konteksti. Käsutäitjast saab käpiknukk, kes ei loo kaugeleulatuvamaid seoseid.

Kirjeldatud ideed võib illustreerida näiteks liikluses kehtestatud kiirusepiirangutega. Mis juhtuks kui kaotada Eesti maanteedel ja tänavatel täielikult kiiruspiirangud? Kas kihutajate osakaal kasvaks pööraselt suureks? Vaevalt.

Talvise lumesajuga ei soovi ka kõige hulljulgem juht maanteedel eriti üle kaheksakümne sõita. Veelgi enam; linnatänava ääres palli mängivate laste läheduses ei taha vähegi sõidukogemust omav juht isegi viiekümnega kihutada. Samas ei tohi hea nähtavusega, suviselt hea haaketeguriga sirgetel maanteedel enamasti üle üheksakümne sõita. Kusagil kabinetisteriilsuses kehtestatud reeglite kehtestamine on nii mikro- kui makrotasemel kahjulik.

Mikrotasemel puudub paindlikkus kohandada sõidukiirust täpselt vastavaks teeoludega. Lubatust aeglasemalt sõitjat peetakse kohtlaseks, kiiremini sõitjat kurjategijaks. Paindlikkusest pole juttugi.

Makrotasemel kulub kiiruste kehtestamiseks, teedel ja tänavate märgistamiseks, kontrolliks ja sanktsioonideks niivõrd palju tööjõudu ja ressursse, et trahvidest laekuv tulu katab kõigi keeldude ja käskude masinävärgi ülalpidamise kuludest vaid imeväikse osa.

Kulud kuludeks, kuid kõige suurem kahju sünnib kõikide pseudokäskude ja -keeldude poolt raamidesse surutud inimeste mõttemaailmas. Ratsionaalsete ja kontekstist lähtuvate piiride tunnetamise asemel pöördub tähelepanu kunstlikult vabadust ahistavate käskude vastu põrkumise ja nendest ümber või üle hiilimisele. Sellele kulub vaimuenergiat aga niivõrd palju, et konstruktiivsete asjadega — ühiskonda sisuliselt arendavatega, tegelemiseks seda suuremat järgi ei jäägi. Määramisel reguleerimisel on kaks, üksteisele risti Isiklik valikuvabadus ja vastutus silma paistev, on kohene efekt.


Kirjatükki on kommenteeritud (3) korda — loe lähemalt

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Teisipäev, 23. aprill 2019., kell 21:09 - parim aeg päevast

(3) [17128] Arvamusrubriik

Loomisaeg 0.0334s