Kodulinnas igal nädalavahetusel karnevale. Kõik võisid Karneval iganes soovisid. Mõni riietus keskaegsetesse

Karneval Sulev Sonne laupäeval, 21. jaan. 2006., kell 13:32:17 Mu väikeses kodulinnas korraldati igal nädalavahetusel karnevale. Kõik võisid endale kostüümid selga panna ja ümber kehastuda kelleks aga iganes soovisid. Mõni riietus keskaegsetesse rõivastesse, hakkas näiteks rändrüütliks või poeediks. Mõni auahnem võttis endale kuninga või oraakli rõivad. Egas kostüümide teema olnud piiratud. Üks noormees oli näiteks end üleni hõbepaberisse mässinud ja traadijuppidest pähe antennid teinud. Arvatavasti tahtis ta ufonauti kujutada. Ühel noormehel olid aga kaela ja käte ümber rasked ahelad, mille küljes rippusid roostes raudketid. Muidugi nägi see pisut õudne välja, aga omamoodi stiilsel moel. Ahelate kandja oli muidu ise väga rõõmsameelne ja etendas iga natukese aja tagant koos ühe enda orjapidajaks kehastunud sõbraga lustlikke sketše. Kõigi meeleolu oli ülev. Seda tõstsid veelgi moosekandid, kes puhusid pasunaid, nii et põsed punnis. Iga natukese aja tagant astus karnevaliväljaku laval üles laulukoor. Kena komme igal nädalavahetusel karnevale pidada meeldis kõigile. Paljud inimesed vahetasid omavahel kostüüme või mõtlesid igaks laupäevaks midagi uut välja. Keegi linnakese elanikest ei tahtnud karnevalilaupäevadel kunagi koju jääda. Ühel sellisel karnevalipäeval tuli platsile linnakese linnapea. Temal ei olnud kostüümi, patseeris ikka enda tavapärase tumeda ülikonna ja torukübaraga. Siiski oli tal kaasas linnaelanikele tundmatu mees, kellel oli omakorda oheliku otsas tiiger. See tundmatu mees oli nimelt mööda maad ringi rändav tiigritaltsut

Karneval

Mu väikeses kodulinnas korraldati igal nädalavahetusel karnevale. Kõik võisid endale kostüümid selga panna ja ümber kehastuda kelleks aga iganes soovisid. Mõni riietus keskaegsetesse rõivastesse, hakkas näiteks rändrüütliks või poeediks. Mõni auahnem võttis endale kuninga või oraakli rõivad.

Egas kostüümide teema olnud piiratud. Üks noormees oli näiteks end üleni hõbepaberisse mässinud ja traadijuppidest pähe antennid teinud. Arvatavasti tahtis ta ufonauti kujutada. Ühel noormehel olid aga kaela ja käte ümber rasked ahelad, mille küljes rippusid roostes raudketid. Muidugi nägi see pisut õudne välja, aga omamoodi stiilsel moel. Ahelate kandja oli muidu ise väga rõõmsameelne ja etendas iga natukese aja tagant koos ühe enda orjapidajaks kehastunud sõbraga lustlikke sketše.

Kõigi meeleolu oli ülev. Seda tõstsid veelgi moosekandid, kes puhusid pasunaid, nii et põsed punnis. Iga natukese aja tagant astus karnevaliväljaku laval üles laulukoor.

Kena komme igal nädalavahetusel karnevale pidada meeldis kõigile. Paljud inimesed vahetasid omavahel kostüüme või mõtlesid igaks laupäevaks midagi uut välja. Keegi linnakese elanikest ei tahtnud karnevalilaupäevadel kunagi koju jääda.

Ühel sellisel karnevalipäeval tuli platsile linnakese linnapea. Temal ei olnud kostüümi, patseeris ikka enda tavapärase tumeda ülikonna ja torukübaraga. Siiski oli tal kaasas linnaelanikele tundmatu mees, kellel oli omakorda oheliku otsas tiiger. See tundmatu mees oli nimelt mööda maad ringi rändav tiigritaltsutaja. Linnapea oli ta karnevalile kutsunud, et too näitaks oma tiigrit ja laseks sellel rahva seas vabalt ringi jalutada. Tiigritaltsutaja lasigi tiigri oheliku otsast lahti ja laksas laksu tagumiku peale: "mine vaata rahva seas ringi!"

Tiiger on ikka tiiger. Kunagi ei või teada millal tal on kõht tühi ja otsustab näiteks mõnelt karnevalikülaliselt jala alt ära haugata või kogunisti kogu täiega maha murda. Linnapea astus selle peale aga lavale ja julgustas inimesi: "See on õpetatud tiiger, tema õigete hõlma ei hakka. Mul on aga vääramatud andmed, et mõnel teie seast on kuri süda sees ja peas keerlevad mustad mõtted. Nende vastu pole meil halastust. Tiiger leiab nad kindlasti üles ja murrab kohe maha."

Tiigril oli tegelikult kõht täis ja ta nuuskis niisama rahva vahel ringi. Ei murdnudki kedagi maha. Paraku ei teadnud aga keegi päris täpselt ette millal tiigril peaks kõht tühjaks minema või millal ta hakkab inimesi murdma. Kõigi nägudelt seni välja paistnud rõõmus meeleolu oli igal juhul jäljetumalt läinud. See oli asendunud hoopis tumedaimast tumedama hirmu ja kõikjale tungiva ängiga. Kodulinnas igal nädalavahetusel karnevale. Kõik võisid Karneval iganes soovisid. Mõni riietus keskaegsetesse

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Reede, 10. juuli 2020., kell 12:02 - parim aeg päevast

[5067] Mütoloogia

Loomisaeg 0.031s