Katkine naeratus kollanekass reedel, 30. sept. 2005., kell 22:52:44 kukkusin kõrgelt pilvedelt alla kui mõistsin, et sa üldse ei hooligi minust olen katki ja viinast halb on mul olla olin täielikult joobunud sinust armastus hinges on üksainus suur piin sellest tahan ma lahti nüüd saada kõik sellel tallusid nagu olnuks see liiv tahan lõplikult üksinda jääda see kõiki õnnistav hingede sidumisniit läks meist suure kaarega mööda ainus, mis tahan, on minna ära siit sulle enam mõelda ei suuda sageli ootasin, nii sageli, et oli valus tunne on pisut masendav nukker tundub nagu oleksin kõigil ma jalus ma ei suuda olla enam vapper polnud midagi, mis kuulunuks ainult meile kollane, unistused, kallistused ja tulevik kõike seda jagasid sa süüdimatult neile meie olevikust saanud on minevik ütlesid, et tahad mind päriselt endale, et oled harjunud sõnaga "meie" oleksin tahtnud tulla sinu kõrvale kõik see on minevik, kõik oli eile ütlesid, et tahad minna kaugele ära ja kaasa võtaksid ainult minu kadunud on kogu unistuse sära läinud on kõik, millel nimeks on elu koos me ärkaksime hommikul vara jooksime päikesetõusul verandal kohvi ei oleks teisi, ei muresid, ei kära annaksin oma elu sulle, kui kiindumuse ohvri või siis, et olen kirjanik ja sina käid tööl tood hommikul tee mulle voodi meile koos olemiseks oleks antud ööd see oleks nii täiuslikkuse moodi on sina ja mina, kas meie?-ei tea ühel hetkel oled täiesti võõras ja külm ja järgmisel
Katkine naeratus
kukkusin kõrgelt pilvedelt alla
kui mõistsin, et sa üldse ei hooligi minust
olen katki ja viinast halb on mul olla
olin täielikult joobunud sinust
armastus hinges on üksainus suur piin
sellest tahan ma lahti nüüd saada
kõik sellel tallusid nagu olnuks see liiv
tahan lõplikult üksinda jääda
see kõiki õnnistav hingede sidumisniit
läks meist suure kaarega mööda
ainus, mis tahan, on minna ära siit
sulle enam mõelda ei suuda
sageli ootasin, nii sageli, et oli valus
tunne on pisut masendav nukker
tundub nagu oleksin kõigil ma jalus
ma ei suuda olla enam vapper
polnud midagi, mis kuulunuks ainult meile
kollane, unistused, kallistused ja tulevik
kõike seda jagasid sa süüdimatult neile
meie olevikust saanud on minevik
ütlesid, et tahad mind päriselt endale,
et oled harjunud sõnaga "meie"
oleksin tahtnud tulla sinu kõrvale
kõik see on minevik, kõik oli eile
ütlesid, et tahad minna kaugele ära
ja kaasa võtaksid ainult minu
kadunud on kogu unistuse sära
läinud on kõik, millel nimeks on elu
koos me ärkaksime hommikul vara
jooksime päikesetõusul verandal kohvi
ei oleks teisi, ei muresid, ei kära
annaksin oma elu sulle, kui kiindumuse ohvri
või siis, et olen kirjanik ja sina käid tööl
tood hommikul tee mulle voodi
meile koos olemiseks oleks antud ööd
see oleks nii täiuslikkuse moodi
on sina ja mina, kas meie?-ei tea
ühel hetkel oled täiesti võõras ja külm
ja järgmisel liigagi hoolitsev ja hea
miks on see elu nii kuradi julm?
sa ei ole minu oma, pole kunagi olnud
poleks pidanud tookord laskma sul minna
olin loll, lõplikult oled nüüd läinud
tahan sinu juurde, kus oled, just sinna
sa olid nagu narkootikum mulle
ei suutnud olla sinuga ja sinuta
kas tegelikult olin siiski mäng vaid sulle?
sul ongi parem ilma minuta
mul pole õigust olla isegi pahane
oma asi, mida teed ja kellega oled
andesta, et olen selline ja segane
ja et minu tunded sinu vastu on valed
inimesena olen olnud liiga nõrk
kas inglina on mul siis parem?
veab siia sinna armastuse võrk
mix ei mõelnud ma sellele varem?
Pilvedelt kui mõistsin, et Katkine naeratus ja viinast halb on mul Kirjatükki on kommenteeritud
(3) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Esmaspäev, 25. juuni 2018., kell 03:05 - parim aeg päevast
RSS