Köögimööbel Minatean reedel, 23. sept. 2011., kell 20:19:00 Meie köögimööbel saabus kiiremini, kui arvata oskasime. Juba kolmanda päeva hommikul koputati meie villa uksele ja sisse tassiti pea rekkatäis kraami. Ainuüksi kokkupanemata detailidest oli juba näha, et tegu on igati esmaklassilise köögimööbliga. Detailid olid säravad, üksnes kõige kvaliteetsematest materjalidest ja ühtlasi ka töökindlaimad ning kokku pandud professionaalsete käte poolt. Oleks vaid kogu köögimööbli kokkupanemine sama professionaalne, palvetasime. Ja me ei pidanud pettuma. Mööbel pandi kokku kahe tunniga ja pool tundi läks paberite vormistamiseks. Nimelt oli tolle köögimööbli firma heaks tavaks, et iga kliendiga sõlmitakse “100% rahuolu või raha tagasi”-garantii. See omakorda tähendas muidugi paraja hulga paberite määrimist, kuid asi oli ilmselt seda väärt. Mitte, et meil oleks rahulolu osas mingeid kahtlusi tekkinud, oh ei! Öeldakse ju küll, et ära vanasse kaevu sülita enne, kui uus valmis, kuid köögimööbel oli midagi sellist, mille puhul oli koheselt näha, kas tegu on kvaliteetse asjaga või mitte. Niisiis särasime õnnest, kui töömehed uksest välja juhatasime. Isegi koristama ei pidanud, sest tegelased olid kõik tekkinud prahi enda järelt ilusti kokku korjanud ja endaga kaasa võtnud. Asusime siis oma vastvalminud köögimööblit lähemalt takseerima. Polnud selleks ju enne võimalust avanenud, sest lihtsalt ei tihanud meistreid kunsti loomise juures segada... Lähemal vaatlusel selgus, et kogu mööbli ulatuses oli tegemist totaalse ühtekuuluvusega. Alates kappide ukselinkid
Köögimööbel
Minatean reedel, 23. sept. 2011., kell 20:19:00
Meie köögimööbel saabus kiiremini, kui arvata oskasime. Juba kolmanda päeva hommikul koputati meie villa uksele ja sisse tassiti pea rekkatäis kraami. Ainuüksi kokkupanemata detailidest oli juba näha, et tegu on igati esmaklassilise köögimööbliga.
Detailid olid säravad, üksnes kõige kvaliteetsematest materjalidest ja ühtlasi ka töökindlaimad ning kokku pandud professionaalsete käte poolt. Oleks vaid kogu köögimööbli kokkupanemine sama professionaalne, palvetasime. Ja me ei pidanud pettuma. Mööbel pandi kokku kahe tunniga ja pool tundi läks paberite vormistamiseks. Nimelt oli tolle köögimööbli firma heaks tavaks, et iga kliendiga sõlmitakse “100% rahuolu või raha tagasi”-garantii. See omakorda tähendas muidugi paraja hulga paberite määrimist, kuid asi oli ilmselt seda väärt. Mitte, et meil oleks rahulolu osas mingeid kahtlusi tekkinud, oh ei! Öeldakse ju küll, et ära vanasse kaevu sülita enne, kui uus valmis, kuid köögimööbel oli midagi sellist, mille puhul oli koheselt näha, kas tegu on kvaliteetse asjaga või mitte.
Niisiis särasime õnnest, kui töömehed uksest välja juhatasime. Isegi koristama ei pidanud, sest tegelased olid kõik tekkinud prahi enda järelt ilusti kokku korjanud ja endaga kaasa võtnud. Asusime siis oma vastvalminud köögimööblit lähemalt takseerima. Polnud selleks ju enne võimalust avanenud, sest lihtsalt ei tihanud meistreid kunsti loomise juures segada... Lähemal vaatlusel selgus, et kogu mööbli ulatuses oli tegemist totaalse ühtekuuluvusega. Alates kappide ukselinkidest, mis olid kaetud puhtakujulise kroomiga, lõpetades uksehingedeni välja, mille disainist õhkus suurimat harmooniat mida seni köögimööbli juures iial nähtud. Liikudes mööda hingi edasi kapiuste enda materjali juurde, siis siinkohal ei oleks tõespoolest osanud arvata, et tegemist võib olla täispuiduga. Meie muidugi teadsime juba varem, mida tahame ja tellime, kuid ikkagi – väike ahhaa-hetk oli nüüd siiski.
Nimelt oli selle põhjus asjaolus, et tänapäeval kasutatakse köögimööbli valmistamise juures kõikvõimalikke originaalmaterjalidele nn. ligilähedasi kunstmaterjale, seda muidugi raha kokkuhoiu mõttes, sest kunstmaterjal on teatavasti vähemalt neli korda odavam originaalist. Ka enda köögimööbli puhul kartsime kõige rohkem just seda, et saame materjalide osas petta ja et meile sokutatakse naerunäol mingi odavam versioon asjast. Õnneks seda siiski ei juhtunud – sellest sai mööblit lähedalt vaadates ja katsudes aru ka suurim võhik interjöörinduses. Ühesõnaga kapid, kapiuksed, riiulid ja vaheseinad olid kõik puhtast tammepuidust, mitte mingi tühipaljas imitatsioon nagu oleks võinud sellise hinna juures eeldada. Kõige enam vaimustas köögimööbel meid aga oma kompaktsusega, kuigi tegu oli tammepuiduga, mis ehedal kujul on puitmaterjalidest kõige raskem, oli tegu äärmiselt kerge köögimööbliga, mis mahutati ideaalse millimeetrise täpsusega meie mitte just väga avarasse kööki.
Jah, maja võis ju villa mõõdu välja anda, kuid köök oli võrreldes sellega tegelikult imepisike. Nagu juba eelpool öeldud, siis polnud meil plaanis just väga palju aega köögis veetma hakata, seega piisas täiesti sellisest köögist nagu ta meil hetkel oli. Pisikeses köögis ka pisike köögimööbel.
kitchens.sunbit.../Kui koge ettevõtmise juures võis leiduda mingigi asi, mida kahetseda tuli, siis oli see asjaolu, et lasime köögimööbli teha üksnes iluasjaks, mitte praktilistel kaalutlustel. Olgugi, et kodukana kombel vaaritama poleks meist seal keegi lähitulevikus hakanud, aga praegu kogu seda toredust silmitsedes oleks tahtnud ummisjalu kohe pliidi ette kokkama joosta. Kasvõi tervele kvartarile muffineid tegema või midagi. Kuid mis seal ikka, vigade parandust enam teha ei saanud, seega tuli neist edaspidise suhtes lihtsalt õppida.
Kirjatükki on kommenteeritud
(2) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Kolmapäev, 20. juuni 2018., kell 10:07 - parim aeg päevast
RSS