Tuulise rutates koju. Maa oli porine Lühijutt - Karistus. aina kõvemini sadama. Mul seljas

mu uued valged kingad said mustaks. Kõndisin läbi tuulise ilma rutates koju. Maa oli porine ja mu uued valged kingad said mustaks. Vihma hakkas aina kõvemini sadama. Mul seljas olev uus musta värvi pitsiline seelik sai märjaks, õnneks oli mul jope sel Lühijutt - Karistus. Kõndisin läbi tuulise ilma rutates koju. Maa oli porine ja mu uued valged kingad said mustaks. Vihma hakkas aina kõvemini sadama. Mul seljas olev uus musta värvi pitsiline seelik sai märjaks, õnneks oli mul jope seljas, ning see takistas mu ilusal pluusil märjaks saada. Puulehtedest tilkus vihm lompidesse, ning se

Lühijutt - Karistus. Madlen Müür reedel, 21. jaan. 2011., kell 15:58:20 Minu väljamõeldud. Palun LUGEGE ja AVALDAGE arvamust ! Kõndisin läbi tuulise ilma rutates koju. Maa oli porine ja mu uued valged kingad said mustaks. Vihma hakkas aina kõvemini sadama. Mul seljas olev uus musta värvi pitsiline seelik sai märjaks, õnneks oli mul jope seljas, ning see takistas mu ilusal pluusil märjaks saada. Puulehtedest tilkus vihm lompidesse, ning see oli nii mõnus hääl. Mulks-mulks kostis see hääl. Varsti nägingi, et olin jõudnud oma maja ette. Tundsin juba meeldivat toidulõhna, kindlasti valmistab ema midagi head köögis. Keerasin ukse võtmega lahti ja astusin soojasse koridori. Võtsin oma kingad jalast ja riputasin jope nagisse. Võtsin ka peast ettevaatlikult oma heleroosa mütsi ära, et mitte oma soengut sassi ajada. Läksin koos kotiga kööki ema juurde. Ema tegigi pliidi ääres süüa. Ta ei olnud veel märganud, et olin köögis laua juures. Köögis oli super hea toidulõhn, arvan, et ta keetis kartuleid ja sinna kõrvale pakub ta liha. Ema katkestas mu mõtlemist lausega : ,,Tere tütrekene! Ma ei pannud tähelegi kui sa kööki tulid, no kuidas siis läks veerandi viimasel päeval?'' Tema soe ja lahke toon on mulle alati meeldinud. Avasin kotiluku ja võtsin sealt välja tunnistuse ise samal ajal lausudes: : ,, Tere tere! Hästi läks.'' ma ei osanud midagi muud vastata ning pomisesin selle kiiresti välja. Ulatasin tunnistuse rõõmsanäolisele emale, ning ootasin ta vastust. Nii palju kui mul meeles oli, mäletan ma, et olid seal viis viite ja neli nelja. Ema vaatas mulle otsa ja ütles : ,,Väga

Lühijutt - Karistus.

Madlen Müür reedel, 21. jaan. 2011., kell 15:58:20
Minu väljamõeldud. Palun LUGEGE ja AVALDAGE arvamust !

Kõndisin läbi tuulise ilma rutates koju. Maa oli porine ja mu uued valged kingad said mustaks. Vihma hakkas aina kõvemini sadama. Mul seljas olev uus musta värvi pitsiline seelik sai märjaks, õnneks oli mul jope seljas, ning see takistas mu ilusal pluusil märjaks saada. Puulehtedest tilkus vihm lompidesse, ning see oli nii mõnus hääl. Mulks-mulks kostis see hääl. Varsti nägingi, et olin jõudnud oma maja ette. Tundsin juba meeldivat toidulõhna, kindlasti valmistab ema midagi head köögis. Keerasin ukse võtmega lahti ja astusin soojasse koridori. Võtsin oma kingad jalast ja riputasin jope nagisse. Võtsin ka peast ettevaatlikult oma heleroosa mütsi ära, et mitte oma soengut sassi ajada. Läksin koos kotiga kööki ema juurde. Ema tegigi pliidi ääres süüa. Ta ei olnud veel märganud, et olin köögis laua juures. Köögis oli super hea toidulõhn, arvan, et ta keetis kartuleid ja sinna kõrvale pakub ta liha. Ema katkestas mu mõtlemist lausega : ,,Tere tütrekene! Ma ei pannud tähelegi kui sa kööki tulid, no kuidas siis läks veerandi viimasel päeval?'' Tema soe ja lahke toon on mulle alati meeldinud. Avasin kotiluku ja võtsin sealt välja tunnistuse ise samal ajal lausudes: : ,, Tere tere! Hästi läks.'' ma ei osanud midagi muud vastata ning pomisesin selle kiiresti välja. Ulatasin tunnistuse rõõmsanäolisele emale, ning ootasin ta vastust. Nii palju kui mul meeles oli, mäletan ma, et olid seal viis viite ja neli nelja. Ema vaatas mulle otsa ja ütles : ,,Väga tubli oled, nii häid hindeid on kohe rõõm vaadata, mine vaheta nüüd ruttu riided ära ja tule sööma, isa tuleb alles õhtul, nii et lõunat sööme me kahekesti.'' Täitsin ema käsku ja jooksin ruttu oma tuppa. Viskusin voodi peale pikali ja mõtlesin endamisi koolile ja klassikaaslastele. Nüüd tuleb ju vaheaeg ja terve minu klass, no ehk siis 6 a klass saab nädala aega puhata. Võtsin seeliku seljast, voltisin selle ilusasti kokku ja panin kappi. Pluusi panin riidepuule. Nägin, et mu koduriided on voodi peal, ning võtsin need sealt ja panin selga. Kõndisin tagasi alla ja nägin, et ema tõstis toitu lauale. Mul on õigus. Söögiks oli keedetud kartulid, kaste, kotletid ja joogiks soe tee. Mmmm, minu lemmik söök. Istusin lauda ja asusin sööma. Samal ajal vestlesin vahepeal emaga. Kui söödud sai, pesin oma nõud ära ja suundusin oma tuppa. Tuppa jõudes võtsin laua pealt raamatu ja asusin seda lugema. Lugemine on mu lemmik ajaviide ja ka hobi, kui nii võib öelda. Oih, olen ma ikka tuisupea! Ma pole ju sulle endast midagi rääkinud. Kohe kuuled. Minu nimi on siis Elisabeth ja mul on pikad blondid juuksed. Mul on sinist värvi silmad ja täiesti tavalised huuled, ehk siis kitsavõitu. Olen väga peenike, nii sõprade arvates kui ema ja isa arvates. Ise ma ennast nii peenikesena ei tunne. Käin siis 6 klassis ja olen keskmist kasvu. Minu hobideks on siis lugemine, lugude ja luulede kirjutamine ja mulle meeldib ka väga joonistamine. Joonistan tavaliselt ainult harilikuga. Vahepeal värvin ka natuke. Klassis ei tehta must eriti välja, no mul on küll sõbrad ja sõbrannad, aga no, igaühega ma päris läbi ei saa. Olen väga arg ja häbelik. Mu tuju võib muutuda hetkega. Ühel hetkel võin olla nututujus, kuid teinekord kilkan naerust. Poistega pole mul kunagi eriti tegemist olnud. No 3 klassis sain ühe poisiga tuttavaks, aga mõtelge vaid, kolmandas klassis.. Ma olin siis veel nii väike ja ei teadnud elust midagi, see ei tähenda seda, et ma nüüd ka eriti teaksin, aga igaljuhul tean rohkem. Ma ei paista kellegile eriti silma. Olen nagu väike nööpnõel ja keegi mind ei märka. Tahaksin olla sama popp, kui mõni meie klassis. Kõik poisid ihaldavad üht meie klassi tüdrukut. Ta on must vähemalt 10 cm pikem ja kindlasti ka teiste arvates ilusam kui mina. Ta naeratab kõigile ja on silmatorkav, sest kannab miniseelikuid ja imelikke pluuse. Aga ikkagi meeldib ta kõigile. Ega siis mina ei hakka ennast riietama klouniks. Ootan väga, et mu elu muutuks paugu pealt, et keegi, vähemalt üks inimene märkaks mind, et mul oleks sama lahe elu nagu teistel, aga ei ole. Mul on kõik olemas, kodu, sõbrad, pere, toit laual, aga ikkagi.. Ikkagi oleks nagu miski puudu, ma ei tea mis, aga ehk äkki saan kunagi teada. Miski pole kindel, on mu vanaema koguaeg öelnud.

_______________________

See milline olin ma enne, ei usuks keegi. Enne olin ma tuupur ja nohik. Õppisin koguaeg ilusti kõik ära ja sain tunnistusele ainult viisi. Eks te näete ise, milline ma NÜÜD olen. Aga mulle meeldib mu uus imago. Mu elu muutuski. Kuid mitte nii nagu oleksin tahtnud. Käisin siis kuuendas klassis. Olin siis 12 aastane. Aga nüüd... Olen ma 15 aastane, on möödunud 3 aastat. Enam pole mul ema. Kes hoolis minust väga ja käskis mul õppida. Kes kaitses mind ja lohutas mind kui midagi oli juhtunud. Ta oli parim. Nüüd, lihtsalt ei ole teda. Tal oli vähk ja ta isegi ei rääkinud mulle sellest. Lihtsalt ühel päeval andis otsad ja kõik. Ma ei saanud temaga isegi hüvasti jätta. Mul tekkis täielik masekas. Ma ei käinud väljas pool aastat. Ma ei suhelnud kellegagi. Istusin ainult oma toas ja nutsin. Kahetsesin, ma isegi ei tea mida. Isa püüdis minuga koguaeg rääkida ja lohutada ja korrutas ikka seda sama lauset mis varemgi : ,,Elu läheb ikka edasi.'' Läheb jah, ma ju tean seda! Aga.. Keegi ei saa minust aru! Mida mina tundsin. See oli minu jaoks nagu noahoop südamesse. Ema ju ei asenda keegi. Kuid noh, ühel päeval lihtsalt muutus kõik, ja ma ei oskagi öelda kuidas. Lihtsalt.. Ahh, eks te ise näete, milline ma olen. Lugege ainult edasi.

Äratuskell tirises. Panin selle vihaselt kinni ja magasin edasi. Kuulsin küll isa häält, et : ,,Mine kooli, no kas sa üldse ei kuule mind, sa ei ole kunagi selline olnud, tule nüüd kööki ja söö natuke ja siis mine kooli..'' Blablabla, mul oli ta suuvärgist kõrini. Kuulsin ukse kinniminemis häält. Järelikult sai ta järjekordselt minu peale vihaseks ja läks tööle. Hüüdsin mõttes, jeiiiii, nüüd on terve päev minu päralt. Magasin rahulikult veel pool tundi edasi ja siis ärkasin. Sammusin suurte sammudega nagu elevant trepist alla ja seejärel kööki. Vaatasin ennast peeglist. Mulle vaatas otsa sassis mustade värvi juustega elukas. Ja lisaks sellele oli tal veel siuke padjanägu, et täitsa lõpp. Sammusin mornilt köögilaua juurde. Istusin seal veitsa, ma isegi ei tea miks. Siis läksin veekeetja juurde ja tegin endale kohvi. Piima ma ei pannud kohvi sisse, ainult natukene suhkrut lisasin. Jõin selle ülikange kohvi ära ja vaatasin kella. Kell oli 08.05. Kool pidi algama kell kaheksa. Mul oli poh, kavatsesin minna alles kell kaksteist kooli oma nägu näitama. Ütlen neile, et magasin sisse. Seejärel läksin vannituppa ja pesin oma näo ja hambad ära. Värvisin silmalaod tumeda värviga ära ja lisaks ka ripsmed värvisin üle. Mõtlesin, et lakiks küüned tumelillat värvi ja seda ma ka tegingi. Kammisin ka juuksed ära. Tukka kammisin eriti hoolikalt, et see jäeks mu ühele silmale. Vaatasin peeglisse, tavaline korralik Elisabeth ehk mina. Õhhh, kuidas ma vihkas seda nime, ütlen alati, et kõik kutsuksid mind Elisaks. See on vähemalt natukenegi normaalsem. Mõni peaks mind emoks, kui näeks mind. Aga noh, eks ma vist see olengi, ega ma täpselt ei tea. Seejärel läksin oma tuppa, ning tuhnisin riidekapis natuke. Leidsin sealt musta värvi teksad, luukerepeaga tumeda t-särgi ja tavalise musta värvi pusa. Panin need kõik selga ja vaatasin veelkord peeglisse. Endale ma meeldisin, aga alati kui mu isa mind nägi, siis ta ütles: ,,Taevas appi.. Vaata milline sa oled, pidid sa ennast ära rikkuma, selle juuksevärviga ja neetidega.'' Oi sa ei teagi, et mul on kulmuneet ja nabaneet. Kui saan 16, siis lasen teha endale ka tatoka. Kuskile kõhu peale või midagi sellist. Isale see mõte nagunii ei meeldiks. Alati ta tuletab meelde, et kui su ema sind näeks, siis ta saaks vist infarkti. Olin ma siis tõesti nii hull? Panin läpakast muusika käima ja tantsisin veidi. Mulle meeldib üksi tantsida, sest siis ma ei mõtle alati isale. Kui ma enam ei viitsinud tantida, siis läksin oma kirjutuslaua juurde ja vaatasin kahte pilti. Ühel pildil olin ma blondide pikkade juustega, ilma tukata, neete polnud, ainult ilus ja suur naeratus, ning seal olin ma 12 aastane. Teisel pildil olin ma musta värvi keskmiste juustega, viltuse tukaga, kulmuneet on olemas, ripsmed olid värvitud ja huuled olid tumeda huulepulgaga värvitud ja näos pole grammigi naeratust. Täiesti tavaline nägu, väsinud ja ükskõikne. Vahel igatsesin olla tagasi selline nagu olin 12 aastasena. Rahulik ja tavaline. Siis oli ju kõik korras. Viskasin pildid põrandale ja krabasin laua pealt pooliku suitsupaki ja tormasin õue. Suits on mind alati rahustanud ja pingeid maandanud. Õue jõudes asusin kohe tobi tõmbama. Suitsetama hakkasin eelmine aasta. Olen vist klassis ainuke, kes niimoodi suitsu tõmbab. Paljud suitsetavad kord kuus. Minul läheb aga nädalaga kaks suitsupakki. Ikka ei olnud ma piisavalt rahunenud. Läksin tuppa tagasi ja võtsin elutoa kapist ühe pudeli. Lugesin sealt välja, et see on viski. Isa nagunii ei joo, mõtlesin endamisi. Võtsin pudelist paar suurt lonksu. Mul ei juhtunud midagi, sest olen kõigega harjunud. Jõin veel natuke ja siis panin pudeli tagasi, muidu saab äkki isa aru. Ma arvan, et ta teab, et ma suitsetan ja vahepeal ka joon. Aga noh mis teha, selline ma olen ja mind ei muuda keegi. Vaatasin mobiililt kella, kell oli 11.00. Otsustasin kooli kasuks ja läksin oma tuppa. Panin mõned kooliasjad huupi kotti ja siis suundusin koridori. Võtsin veel laua pealt suitsupaki ja tikud. Panin need ka koolikotti ja siis panin jalga tennised. Õues on mingi 10 kraadi sooja, mõtlesin endamisi. Ma ei pannud jopet selga, vaid läksin pusaga. Keerasin ukse lukku ja suundusin kooli poole. Tegin vahepeal veel ühe suitsu. Õues oli tegelikult külm. Külmavärin jooksin mööda keha, aga märkasingi, et olen juba kooli ees. Läksin kõrvaluksest, sest kui ma peauksest läheksin, hakkaksin garderoobimutid mölisema, et miks ma riideid ei vaheta ja sisejalanõusid ei kanna. Olin varsti teisel korrusel ja ootasin. Istusin pingi peale ja kuulasin mp-4 muusikat. Nägin, et minu eest läksid mööda paar tatti, no umbes 9 aastased. Nad vaatasin mind ja näitasid näpuga, näitasin neile vihaselt fuck you'd ja ei pööranud enam neile tähelepanu. Kell läks vahetundi ja klassist tulid välja minu klassikaaslased. Kõik vaatasid mind, nagu näeksid esimest korda mind. Ma olin sellega juba harjunud. 2 tüdrukut - Hanna ja Liisu ütlesid mulle tsau, vaatasin neile otsa ja pomisesin vastu vaikselt tsau. Poisid isegi suhtevad minuga rohkem kui tüdrukut, mõtlesin endamisi. Kannatasin ülejäänud neli tundi vastu ja koolipäev oligi lõppenud. Mu telefon helises, võtsin vastu : ,,Jou Elisa, kle viitsid täna minu poole tulla ? Teeks midagi põnevat ja siis jooks ja tõmbaks nati narkot ka vb, oleksid nõus ?''

,,Okeii, ma käin korra kodus ära ja siis mingi kuue ajal tulen, sobib? Aga ärme selle narko asjaga liialda eksju.''

,,Jahm, tore et nõus oled, tsau siis, jään sind ootama musi!''

,,Tsautsau!''

Panin telefoni tagasi taskusse ja hakkasin kodu poole kõndima. Samal ajal kuulasin muusikat ja ümisesin ka. Enne koju jõudmist tõmbasin ühe suitsu ka. Koju jõudes sõin 2 apelsini ja ühe õuna. Natukene hiljem sõin ka paar võileiba. Vaatasin kella, kell oli 17.20. Ukse paugatus käis ja isa jõudis koju. Ta tervitas mind ja rääkis oma päevast. Mind see üldse ei kottinud. Lõpuks kui kell sai 17.40, ütles isale : ,,Kle ma lähen välja, ära mind ootama jää, eks, ma arvan et ööseks tulen ikka koju!''

,,Jään ikka küll, ja mobiil hoia sees, muidu saad koduaresti!''

,,blablabla, head aega.''

,,Kuidas sa räägid minuga tüdruk?''

Juba lükkasin vihaselt ukse kinni ja tormasin välja. Tema poole oli 10 minuti tee. Kohale jõudes koputasin uksele ja juba ta uksele ilmus. Ta suudles mind kirglikult ise katsudes mu perset. Vaatasin teda korraks imelikult, aga siis lubasin ta jätkata. Läksime tema tuppa. ,,2 tüüpi tulevad ka varsti, aga vähemalt kaks tundi oleme kahekesti.'' ütles ta mulle. Ma noogutasin talle. Alles siis nägin, et põranda peal oli üks pudel viina ja teine pudel viskit, veel vedelesid seal suitsupakid ja viimaks nägin ka narkot. Istusime põranda peale ja alustasime viinaga. Ta segas viina kokku apelsinimahlaga. See oli jumala hea. Jõin seda umbes 1 ja pool klaasi. Viimaks jõime ka viskit. Ma olin nii täis, et ei saanud aru, mida ma teen. Musi hoidis mind ärkvel. Nägin, et lõpuks tulid need 2 tüüpi ka. Nad jõid ka veits ja edasine asi oli jube. Nad tirisid mind voodisse, ma mäletan seda häguselt. Kõik nad kolmekesti tirisid mult püksid jalast, rebisid mu pluusi lõhki. Viimaks olin alasti. See oli jube kuidas ma lõugasin ja karjusin. Nägin nende irvitavaid nägusi, nad tegid kõike nii valusasti. Ma peksin neid täiest jõust, aga lihtsalt, ma olin täis ja vist ka narkot täis ja ei suutnud neile vastu hakata. Nad käisid korra ära ja jätsid mind sinna vedelema. Tirisin jalga oma püksid ja särgi. Jooksin aeglaselt ja uimaselt uksest välja, jõudsin välja ja siis jooksin täiest jõust. Ise hoidsin pluusi kinni sest pluus oli katki rebitud. Vaatasin vahepeal taha, nad järgnesid mulle joostes. Olin paanikas, lisasin kiirust, ning nägin valgussähvatust.

Olin valges ruumis, lebasin voodis, minu ümber olid valgetes kitlites mehed ja naised. Olin haiglas. Nägin, et isa istus mu kõrval ja nuttis põhimõtteliselt. Vaatasin talle otsa, tahtis talle midagi öelda aga ei suutnud. Arst kutsus isa ukse taha ja nad rääkisid midagi. Isal oli väga tõsine nägu peas. Kuulsin isa häält :,,Ei see pole võimalik, ta jääb ellu, ta ei saa ju niisama lihtsalt surra!'' Arst vastas :,,Ma tean, et see on suur löök teile, aga ta jäi ju ikkagi auto alla, tal on selgroos suur mõra, ta ei suudaks elada edasi niimoodi. Andke mulle andeks, aga seda ei saa ravida.'' Isa hakkas lahinal nutma, kuulsin ta häält. Lõpuks astus ta palatisse sisse. Nüüd olime palatis ainult mina ja tema. Ma ei saanud midagi aru, aga tundsin selgroos suurt pistet ja valu, oigasin korra. Isa vaatas mind kurvalt, ja lausus pomisedes: ,,Miks küll..'' Ütlesin talle :,,Pole midagi, ma tean, et nüüd on minuga kõik.'' Isa silmadest tilkusid pisarad mu käele. Ka minule tekkis silma pisar. Ma teadsin, et see kõik oli karistus. Olin ju olnud väga ükskõikne ning halb. Tundsin, et nüüd kohe ja praegu annan otsad. Ütlesin viimase hingetõmbega :,,Anna mulle andeks!'' Ning enam ma ei hinganud.

LÕPP!

Tuulise rutates koju. Maa oli porine Lühijutt - Karistus. aina kõvemini sadama. Mul seljas
Samast žanrist
Eelmine Järgmine
Samalt autorilt


Blogid
euudised: Mis on e-smaspäev?, E-ostlemise päeva korraldab Eesti-kaubanduse Liit ja kauplevad enamasti se.. [47] Sisupuu sitemap
Mati: Kuidas tulla toime pühade-eelse finantsstressiga?, link kirjutab: Kuigi jõule kujutatakse kui per.. [66]
euudised: Eestis toodetud lasteriided, Ainulaadset võimalus saada kokkuvõtet Eesti lastemoest ja –.. [77]
Disainikodu: Kuidas kodulehele külastusi juurde saada?, Külastajate juurde saamiseks oleks  va.. [168]
Disainikodu: Ettevõtte alustamiseks vajalikud komponendid, Asjad mille peale peaks kindlasti mõtlem.. [171]
HandM: Külastus Kõveri puhkekeskusesse, Kõveri puhkekeskus asub Kilingi-Nõmme juures. See koht on just s.. [243]
euudised: Kuidas teada saada, mida tähendavad sinu unenäod?, Unenägude tähendused kui ka nende esinemine.. [377]
euudised: Puidu duum?, Erisikud ja erasektor ei ole aga ka ootele jäänud. Prognoosi järgi pannakse erame.. [522]
sven06: Mis hetkel vajasin raamatupidajat?,  .. [496]
shoppatargalt: Kuidas leida hea veebipood?, Ka Eestis on viimastel aastatel internetist ostlemine muutu.. [843]
Kultuuriuudised
Arvamusrubriik
Kirjandusest
Filmiarvustus
Teatrikriitika
Muusikaelamus
Blogid
euudised: Mis on e-smaspäev?, E-ostlemise päeva korraldab Eesti-kaubanduse Liit ja kauplevad enamasti se.. [47] Hea kodulehe valmistamine
Mati: Kuidas tulla toime pühade-eelse finantsstressiga?, link kirjutab: Kuigi jõule kujutatakse kui per.. [66] Korraliku kodulehe tegemine
euudised: Eestis toodetud lasteriided, Ainulaadset võimalus saada kokkuvõtet Eesti lastemoest ja –.. [77] kodulehe valmistamine Optimist formula
Reisikirjad
Novellid
Luuletused
Mütoloogiad
Portaalist
RSS
Uue blogi avamine
blogi saab avada siit
some top website hosting site providers for both transparently and technically are website design in developing well working in uk top web hosting companies to consider look uk web hosting compare service of top web site hosting providers in the uk and find best site host for your website. Pole kahtlust, et kodulehe tegemine on üheks efektiivsemaks võimaluseks luua uut väärtust ja kodulehe tegemine kiiresti, loe kodulehe tegemine aitab muuta kodulehe tegemine hoopis lihtsamaks kui varem. Teiseks, kodulehe valmistamine toob kliendid lähemale ja aitab kodulehekülje sisu paremini uuendada, vaata lähemalt kodulehe valmistamisest Mõjusa veebilehe 5 olulist elementi sest kodulehekülje loomine on kompleksne ja keerukas tegevus. Kodulehel kasvava metsa ost Eestis metsa ost pakub ka metsamaa ostu võimalust, professionaalne metsa ostumaakler. Safe data backup helps to keep data forever, for example blu-ray is safe for data archiving, see blu-ray discs for data storage this article offers insight to data backup on optical discs like DVD's and blu-ray discs for data archiving. Elektritööd ja mõõtmised, vaata Elektripaigaldiste kontroll elektriprojektid ja tehniline kontroll.
Eestimaiselt hea paik blogimiseks
Reede, 24. nov. 2017., kell 13:05 - parim aeg päevast
või tee uus
[3047] Blogi
Uue kirjatüki kirjutamist alusta siit
Loomisaeg 1.1406s