Juhtumist palju aega möödas, ei saa Miks :'( ? aasta tagasi minu koer ära.Igakord,

Miks :'( ? nuuskur esmaspäeval, 30. aprillil 2007., kell 15:49:02 Elus on palju raskeid asju, aga nooremale nagu mina ise, on see siiski raskeim, mis eales juhtunud on ... Kuigi sellest juhtumist on palju aega möödas, ei saa ma sellest siiski üle... Nimelt suri peaaegu aasta tagasi minu koer ära.Igakord, kui hommikuti kooli lähen näen tema kuuti ja vana aset, kus ta veel haigena lebas. Isegi praegu tulevad pisarad silma...Alati jääb küsimus: Miks?Miks juhtus see tema ja minuga?Miks oli just tema aeg?... Koer oli ju kõigest 5-aastane ja elurõõmu täis.Ja ühte ainsat sekundit oli vaja, et kõik muutuks. Koer oli hüpanud üle kõrge aia, mis tekitas selgroovigastuse ja millele ühtlasi aitas kaasa ka kaasasündinud hälve. Terry pidas vastu 3 kuud, teda oli lausa hale vaadata, kuidas ta põrandal vana vaiba peal kössitas ja vaikselt niutsus. Olime kaalunud koerale ise lõpu peale teha, aga käsi ei tõusnud vana sõbra vastu.Nii otsustasime ta Tartusse operatsioonile viia. Sama päeva hommikul ta suri. Kell oli umbes 12.30, kui ma koju jõudsin ja nägin oma vanaisa autot siiamaani maja ees, mind haaras hirm ja tahtsin kannapealt ümber pöörata ja lahkuda.Kuid oli juba hilja, vnaisa oli mind näinud ja nii läksin ma nutt kurgus tema poole.Kuid ta imelikul kombel naeratas, hetkeks ma lootsin, et Terrygasai kõik korda ja ta tormab mulle vastu, nagu alati.Kuid ei, naeratus kadus vanaisa silmist ja suult, ning ta ütles vaikselt: ''Kullake, anna andeks.Aga Terry lahkus...''.Ta silmist peegeldusid pisarad.Nii jooksin ma oma tuppa ja nutsin... See kõik on mul siiamaa

Miks :'( ?

Kuigi sellest juhtumist on palju aega möödas, ei saa ma sellest siiski üle...
Nimelt suri peaaegu aasta tagasi minu koer ära.Igakord, kui hommikuti kooli lähen näen tema kuuti ja vana aset, kus ta veel haigena lebas.
Isegi praegu tulevad pisarad silma...Alati jääb küsimus: Miks?Miks juhtus see tema ja minuga?Miks oli just tema aeg?...
Koer oli ju kõigest 5-aastane ja elurõõmu täis.Ja ühte ainsat sekundit oli vaja, et kõik muutuks.
Koer oli hüpanud üle kõrge aia, mis tekitas selgroovigastuse ja millele ühtlasi aitas kaasa ka kaasasündinud hälve.
Terry pidas vastu 3 kuud, teda oli lausa hale vaadata, kuidas ta põrandal vana vaiba peal kössitas ja vaikselt niutsus.
Olime kaalunud koerale ise lõpu peale teha, aga käsi ei tõusnud vana sõbra vastu.Nii otsustasime ta Tartusse operatsioonile viia.
Sama päeva hommikul ta suri.
Kell oli umbes 12.30, kui ma koju jõudsin ja nägin oma vanaisa autot siiamaani maja ees, mind haaras hirm ja tahtsin kannapealt ümber pöörata ja lahkuda.Kuid oli juba hilja, vnaisa oli mind näinud ja nii läksin ma nutt kurgus tema poole.Kuid ta imelikul kombel naeratas, hetkeks ma lootsin, et Terrygasai kõik korda ja ta tormab mulle vastu, nagu alati.Kuid ei, naeratus kadus vanaisa silmist ja suult, ning ta ütles vaikselt: ''Kullake, anna andeks.Aga Terry lahkus...''.Ta silmist peegeldusid pisarad.Nii jooksin ma oma tuppa ja nutsin...
See kõik on mul siiamaani meeles....:( Juhtumist palju aega möödas, ei saa Miks :'( ? aasta tagasi minu koer ära.Igakord,


Kirjatükki on kommenteeritud (1) kord — loe lähemalt

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Laupäev, 6. juuni 2020., kell 05:46 - parim aeg päevast

(1) [22076] Blogi

Loomisaeg 0.0395s