Tüliõun aastal külastasin ajakirjanikuna Eesti rahuvalvajaid Mustlastest sealset varemeis mustlaste linnaosa, kus

Mustlastest Ed Vecin esmaspäeval, 4. okt. 2010., kell 12:49:00 Mõned mõtted Mustlased kui tüliõun 2004. aastal külastasin ajakirjanikuna Eesti rahuvalvajaid Kosovos, kes muuhulgas tutvustasid meile oma asukohalinna Mitrovicat. Nägime sealset varemeis mustlaste linnaosa, kus polnud ainsatki tervet hoonet. Meie kaitseväelased teadsid rääkida, et see kant sattus mõlema sõdiva poole tule alla - serblased pommitasid seda oma raskerelvadest, albaanlased aga tellisid linnaosa hävitamiseks appi tõtanud NATO vägede tulejõu. See fakt näitab kahe Kosovo põhirahvuse sarnast vaenulikku suhtumist mustlastesse. Mõne nädala eest lahvatas Prantsusmaa ja Euroopa Liidu vahel tüli umbes kümne tuhande mustlase pärast, sest nood rikkusid Prantsusmaale saabudes migratsioonireegleid ning selle eest saadeti nad selle aasta kestel riigist välja. Euroopa Komisjoni arvates rikuti seega Euroopa-sisese vaba liikumise põhimõtet, Pariis aga on teistsugusel arvamusel. Mustlastevastastest meeleoludest tuleb alatasa teateid Slovakkiast, Rumeeniast, Bulgaariast ja teistestki maadest, kus seda rahvust rohkem elamas on. Tundub, et mustlased pole kusagile oodatud. Mustlasküsimuse üle arutledes võib kergelt ületada piiri, kus vastumeelsusest saab rassism ja ksenofoobia ning seepeale hakkavad kõlama ka diskrimineerimissüüdistused. Kahtlemata on mustlastel õigus elada sünnikohajärgses riigis selle kodanikuna, järgida oma tavasid ja uskumusi ning arendada oma kultuuri. Aga miks satuvad nad rahvusena teistest siiski enam rahvusliku vaenu objektiks? Üks minu tuttavatest tõi lausa näite, et tema arvates on

Mustlastest

Mustlased kui tüliõun
2004. aastal külastasin ajakirjanikuna Eesti rahuvalvajaid Kosovos, kes muuhulgas tutvustasid meile oma asukohalinna Mitrovicat. Nägime sealset varemeis mustlaste linnaosa, kus polnud ainsatki tervet hoonet. Meie kaitseväelased teadsid rääkida, et see kant sattus mõlema sõdiva poole tule alla - serblased pommitasid seda oma raskerelvadest, albaanlased aga tellisid linnaosa hävitamiseks appi tõtanud NATO vägede tulejõu. See fakt näitab kahe Kosovo põhirahvuse sarnast vaenulikku suhtumist mustlastesse.
Mõne nädala eest lahvatas Prantsusmaa ja Euroopa Liidu vahel tüli umbes kümne tuhande mustlase pärast, sest nood rikkusid Prantsusmaale saabudes migratsioonireegleid ning selle eest saadeti nad selle aasta kestel riigist välja. Euroopa Komisjoni arvates rikuti seega Euroopa-sisese vaba liikumise põhimõtet, Pariis aga on teistsugusel arvamusel. Mustlastevastastest meeleoludest tuleb alatasa teateid Slovakkiast, Rumeeniast, Bulgaariast ja teistestki maadest, kus seda rahvust rohkem elamas on. Tundub, et mustlased pole kusagile oodatud.
Mustlasküsimuse üle arutledes võib kergelt ületada piiri, kus vastumeelsusest saab rassism ja ksenofoobia ning seepeale hakkavad kõlama ka diskrimineerimissüüdistused. Kahtlemata on mustlastel õigus elada sünnikohajärgses riigis selle kodanikuna, järgida oma tavasid ja uskumusi ning arendada oma kultuuri. Aga miks satuvad nad rahvusena teistest siiski enam rahvusliku vaenu objektiks?
Üks minu tuttavatest tõi lausa näite, et tema arvates on iga rahvuse, usu või rassi esindajate hulgas väheste halbade inimeste kõrvalt tohutult palju häid. "Aga mustlastega pole mul lihtsalt toredaid kogemusi! Venelaste, moslemite, mustanahalistega, kõigiga on, aga nendega mitte," möönas ta.
Üheks mustlastevastase vaenu põhjuseks on ilmselt ajalooline arusaam, et mustlased ei tee tööd, vaid ainult varastavad, petavad ja kaubitsevad. Teiseks hoiab väidetavalt Indiast pärit ja üle maailma laiali rännanud rahvas visalt kinni oma traditsioonidest ja tavadest ega ole seetõttu tavaliselt võõrsil asukohamaa rahvaga eriti segunenud. Kui lisada veel põhjamaalastest erinev tõmmu välimus ja temperamentne käitumine ka avalikes kohtades, siis pole ime, et ka eestlased suhtuvad mustlastesse teatava umbusuga.
Loodetavasti Eestis ei kerki mustlasküsimus kunagi probleemina üles, sest siin pole ei meie ega nemad kunagi leidnud midagi, mis meie sedavõrd lahutaks, et see vaenuni viia võiks. Teistes maades peavad mustlased ja nende naabrid oma vastuolud ise lahendama ning tore oleks, kui see sünniks ümarlaua taga, mitte tänavatel. Kui aga mistahes rahvus asub elama võõrasse riiki, siis elamisõiguse saamiseks tuleb täpselt järgida kehtivaid seadusi ja reegleid. Prantsusmaale siirdunud Balkani mustlased väidetavalt seda ei teinud.

Tüliõun aastal külastasin ajakirjanikuna Eesti rahuvalvajaid Mustlastest sealset varemeis mustlaste linnaosa, kus

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Esmaspäev, 24. veebr. 2020., kell 22:12 - parim aeg päevast

[2771] Blogi

Loomisaeg 0.0371s