On the road again... ahtipoiss teisipäeval, 11. okt. 2005., kell 15:07:22 Eesti on õnneks ses mõttes lahedalt väike maa, et jõuad ühest otsast teise enne, kui ajavahe ja kõhukinnisus, kaks rännumehe tüüpilist kaaslast, kimbutama tulla jõuavad... Tjah, mis siin salata-reisuda on viimasel ajal saanud kõvasti. Ainuüksi neljapäevane läbisõit oli jämedas joones 500 kilomeetrit, arvestamata sealjuures linnadesiseseid vahemaid. Käisin nimelt Valgas õpetajate päeva üritusel SÜNKYga pisut musitseerimas. Jutt jooksis millegipärast hästi (sorinal), aga hiljem avastasin/meenus mulle, et see on ju linn, milles palju senises rahvusvahelise suhtlemise keeles suhtlema harjunud inimesi. Nii et selle kohta, kuidas minu eestikeelne ilukõne nendeni jõudis, puuduvad mul kahjuks andmed. Küll aga sain kokku Külli Taburiga (kunagine kooriõde HaleBopp Singersist), kes seal vene gümnaasiumis eesti keeles inglise keelt õpetab (või kuidas see nüüd oli?)Igatahes oli see üks äraütlemata rõemus jällenägemine... Reedel Ilme Aarsalu matus Tartus. Huvitav-sünnipäevad või jubiellumid võivad rahulikult meelest ära minna ja keegi ei tee seda suurt märkamagi. Aga matusele tulevad igasugu lehma lellepojad nigu viis Eesti Vabariigi senti kohale, jõllitavad neid jäänuseid seal kirstu sees ja mõtlevad ilmselt:"Ui-jop..., ise olen varsti samasugune!!!" Vabandust, kui ma nüüd kellegi tundeid kuidagi solvasin, aga ega ma ise ju suurt parem ei olnud. Fakt on see, et Evekesega kokkusaamine minu jaoks selle päeva päästis... Õhtul "Kuutagaga" kuursaalis (täiesti juhuslikult alliteratsioon ja assonants ühekorr
On the road again...
ahtipoiss teisipäeval, 11. okt. 2005., kell 15:07:22
Eesti on õnneks ses mõttes lahedalt väike maa, et jõuad ühest otsast teise enne, kui ajavahe ja kõhukinnisus, kaks rännumehe tüüpilist kaaslast, kimbutama tulla jõuavad...
Tjah, mis siin salata-reisuda on viimasel ajal saanud kõvasti. Ainuüksi neljapäevane läbisõit oli jämedas joones 500 kilomeetrit, arvestamata sealjuures linnadesiseseid vahemaid. Käisin nimelt Valgas õpetajate päeva üritusel SÜNKYga pisut musitseerimas. Jutt jooksis millegipärast hästi (sorinal), aga hiljem avastasin/meenus mulle, et see on ju linn, milles palju senises rahvusvahelise suhtlemise keeles suhtlema harjunud inimesi. Nii et selle kohta, kuidas minu eestikeelne ilukõne nendeni jõudis, puuduvad mul kahjuks andmed. Küll aga sain kokku Külli Taburiga (kunagine kooriõde HaleBopp Singersist), kes seal vene gümnaasiumis eesti keeles inglise keelt õpetab (või kuidas see nüüd oli?)Igatahes oli see üks äraütlemata rõemus jällenägemine...
Reedel Ilme Aarsalu matus Tartus. Huvitav-sünnipäevad või jubiellumid võivad rahulikult meelest ära minna ja keegi ei tee seda suurt märkamagi. Aga matusele tulevad igasugu lehma lellepojad nigu viis Eesti Vabariigi senti kohale, jõllitavad neid jäänuseid seal kirstu sees ja mõtlevad ilmselt:"Ui-jop..., ise olen varsti samasugune!!!" Vabandust, kui ma nüüd kellegi tundeid kuidagi solvasin, aga ega ma ise ju suurt parem ei olnud. Fakt on see, et Evekesega kokkusaamine minu jaoks selle päeva päästis...
Õhtul "Kuutagaga" kuursaalis (täiesti juhuslikult alliteratsioon ja assonants ühekorraga!). Rakveres. Kui ma sellest kellelegi mujal elajale räägin, et meil ka selline koht olemas on, siis millegipärast keegi eriti ei usu. Iseenesest väga tore koht, ainult et rahvast ei käi seal eriti. Reedene miinus oli veel see, et miski nilbik vanamees tegi hoolsasti Rakvere valimisliidule propagandat. Ja ta saavutas selle, et ükski naine temaga enam tantsima minna ei tahtnud... Hakka või eestirahva mõistusesse uskuma!!!
Laupäeval taass SüNKYga. Sedapuhku Sindis valimisliidu protokollisel maeiteamillel. Aarma Jürka oli õhtujuht. Igatahes õnn, et ma sealt peale oma sutsakat kohe minema kiirustama pidin, sest õhtul olime "Kuutagaga" Viljandis "Suures Vennas".
Seal sai üht imearmast naisterahvast näha... Sellist, keda tahakski ainult juustepiirile suudelda ja ta põske silitada, enne kui ta hommikul ärkab ja siis tema eluist IGAVESEKS kaduda. Ja kui juba vana pässina tunned, et elu on ikka kuradima valesti elatud ja ja siis meenub, et... OLI KORD... Siis ehk sirguvad õlad ja hingata oleks ka nagu natuke kergem...
Siin on viimasel ajal saanud kõvasti. On the road again... sealjuures linnadesiseseid vahemaid. Käisin nimelt Kirjatükki on kommenteeritud
(3) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Neljapäev, 18. okt. 2018., kell 06:21 - parim aeg päevast
RSS