(nüüd sellest juba rahulikult rääkida) üritati Pluss või viirus et ma tooks neile äkki

Pluss või viirus ahtipoiss kolmapäeval, 19. okt. 2005., kell 02:04:17 Valimised on küll läbi, aga need õiged kaklused ja kosjad alles nüüd algavad... Omavahel öeldes (nüüd võib sellest juba rahulikult rääkida) üritati mindki sinna karusselli peale tõmmata. Kohalik valimisliit nimelt arvas, et ma tooks neile äkki maru palju hääli sisse. Aga ma unustasin nendega kokkusaamise lihtsalt ära... Järelikult ei olnud oluline, sest tähtsaid asju ma ei unusta kunagi. Olen enamvähem kindel, et suudan eestirahva heaks 88 klahvi (või 6 või 4 keele), kahe häälepaela ja kahe käega tunduvalt rohkem ära teha kui vallavolikogus eestivabariigisentide pärast kraageldes. Pealegi-kõige selle taustal, mida Savikõht endale viimasel ajal lubab ei ole mingit huvi ennast selle asjaga määrida. Viimases Kes Kusis pakkus üks vend välja, et oleks vaja n.ö. "miinushäälte süsteemi", kusjuures miinus tühistaks plussi. Suumaniga Võru tee peal arutasime seda ja- võta näpust! - omad ohud siingi. Savipäts võib niiviisi absoluutselt kõik hääled endale saada ja siis ta ongi samahästi kui jumal. Niigi lõhnab see asi vaikselt Goebbelsi käekirja järele... Aga aitab poliitikast! Elus on ilusamatki... Näiteks omad platoonilised kiindumused muusikasse ja inimestesse. Ei tahakski nendest siinkohal detailsemalt rääkida. Vaevalt et mulle siin elus midagi enamat enam tunda antaksegi. Aga võib-olla ongi nii parem. Äkki toob selles kontekstis liigne süvenemine või lähedus pigem halba? Kas siis, kui see igatsetav abstraktne "õnn" ükskord saabub, ongi mul enam millestki luua (või mõtet elada)? Garcia Lorca näide peaks

Pluss või viirus

Omavahel öeldes (nüüd võib sellest juba rahulikult rääkida) üritati mindki sinna karusselli peale tõmmata. Kohalik valimisliit nimelt arvas, et ma tooks neile äkki maru palju hääli sisse. Aga ma unustasin nendega kokkusaamise lihtsalt ära... Järelikult ei olnud oluline, sest tähtsaid asju ma ei unusta kunagi. Olen enamvähem kindel, et suudan eestirahva heaks 88 klahvi (või 6 või 4 keele), kahe häälepaela ja kahe käega tunduvalt rohkem ära teha kui vallavolikogus eestivabariigisentide pärast kraageldes. Pealegi-kõige selle taustal, mida Savikõht endale viimasel ajal lubab ei ole mingit huvi ennast selle asjaga määrida. Viimases Kes Kusis pakkus üks vend välja, et oleks vaja n.ö. "miinushäälte süsteemi", kusjuures miinus tühistaks plussi. Suumaniga Võru tee peal arutasime seda ja- võta näpust! - omad ohud siingi. Savipäts võib niiviisi absoluutselt kõik hääled endale saada ja siis ta ongi samahästi kui jumal. Niigi lõhnab see asi vaikselt Goebbelsi käekirja järele...
Aga aitab poliitikast! Elus on ilusamatki... Näiteks omad platoonilised kiindumused muusikasse ja inimestesse. Ei tahakski nendest siinkohal detailsemalt rääkida. Vaevalt et mulle siin elus midagi enamat enam tunda antaksegi. Aga võib-olla ongi nii parem. Äkki toob selles kontekstis liigne süvenemine või lähedus pigem halba? Kas siis, kui see igatsetav abstraktne "õnn" ükskord saabub, ongi mul enam millestki luua (või mõtet elada)? Garcia Lorca näide peaks vist mulle siinkohal hoiatuseks olema... Aga eks ma püüa selliseid õnnehetki paremini märgata, et mitte nakatuda sellest vaimlise ja verbaalse vägivalla viirusest, mis viimasel ajal kõikjalt nii hirmsasti külge tahab hakata... (nüüd sellest juba rahulikult rääkida) üritati Pluss või viirus et ma tooks neile äkki

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Teisipäev, 18. veebr. 2020., kell 09:53 - parim aeg päevast

[2999] Blogi

Loomisaeg 0.033s