REmixitud "Nimed marmortahvlil"

Vallo Sinisalu reedel, 25. veebr. 2005., kell 12:36:03

Filmi tõi hordide kaupa vaatajaid kinno ühelt poolt ürgisamaalise teemavalikuga, teisalt hästiõlitatud PR masinavärgi poolt ajakirjandusele osavalt ettesöödetud teemade kaudu.

Arvan, et hoolimata spin-doktorite ja nende poolt tasku pistetud ajakirjanike kiidukõminast on tegemist ühe viimaste aastate suurima läbikukkumisega. Lumeta ja lumega kaadrite hüplev vaheldumine lammutas narrat.. Loe lähemalt

reedel, 25. veebr. 05., kell 14:44

Edmund

Hoolimata meile nii patriootliku teema ülesvõtmisest, mitmekümne miljonilisest eelarvest ja mudaväljadel lavastatud massistseenidest on filmi väärtus rahvusvahelises kontekstis ümmargune null. Lisaksin arvamuse postitajale, et selles filmis pole midagi sellist, mida belglased, portugaallased või korsiklased kusagilt mujalt filmidest juba näinud poleks. Lähtudes loomingus mingitest ammu äraproovitud valemitest a la n% plahvatusi, n% püssipaugutamist, n% tagaajamist, n% petingut jne. ei saa ka midagi uut ja tähelepanuväärset sündida. Jättes respekti ajalooliste sündmuste vastu kõrvale ja hinnates filmi per se, siis arvan, et tegemist oli mõttetult ähmase ja selgrootu üllitisega.

pühap., 27. veebr. 05., kell 11:22

Raissa

jään rõõmuga eelpoolkirjutanutega eriarvamusele. see film on tehtud mulle ja minusugustele - patriootlikele ja isamaalisust kõrgelt hindavatele noortele. Vabariigi aastapäeval peale liigtoretsevat pingviiniballi taas seda filmi vaadates puges hinge tõelisele Vabariigi aastapäevale kohane tunne. olulised on teod, mitte sõnad - see jäi sellest filmist minu jaoks kõlama ja seda tahan ma endale meelde tuletada lasta, eriti just nii olulisel päeval. koos minuga teleka ees istunud seltskond, kõik noored ja igati isamaalised inimesed, mõmisesid kogu filmi aja heakskiitvalt. ja minu silmad olid enamus ajast pisaratest pakatamas, nii et eelpoolmainitud ebakõlad jäid tähelepanuta. olen valmis möönma, et eestis ei osata viimasel ajal filme teha, aga antud juhul on tegemist millegi muuga. koputusega meie südametele...? meeldetuletusega...? igal juhul mitte kõrgetasemelise kinokunstiedöövriga, seda olen valmis tunnistama.

selle filmi puhul on oluline idee, tükike meie oma ajalugu ja võimalus end nende noortega samastada. alati võib ju unistada, milline see film kõik olla oleks võinud ja kuidas kivikase romaanist palju tasandeid avamata jäi. aga see on see, mis valmis sai ja mina vaatan seda uhkusega!

pühap., 27. veebr. 05., kell 22:51

kalake

Nägin seda filmi telekast esmakordselt vabariigi aastapäeval ning see on ka õige aeg sellise filmi vaatamiseks. Olen väga nõus Raissaga. Seda filmi ei ole mõtet võrrelda kunstishedöövritega, ega murda pead selle üle, mida see võiks pakkuda peene maitsetundega rahvusvahelisele vaatajale.
See film on eelkõige püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Film on vahend, mis tänapäeval üha enam asendab raamatut. Samuti ei ole see film kindlasti mitte lõõgastumiseks.

Mina tunnetasin väga selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. Paljudes tegelastes tundin ära ennast ja oma tuttavaid. Ja muidugi toob see film palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks, kes võisid ennast selles filmis äratunda.
Tavaliselt olen ma ülikriitiline igasuguste ajalooliste apsude ja tehniliste möödalaskmiste suhtes ja märkan neid suht valuliselt. Ainuke koht, mis mind häiris selles filmis oli see kus maja suure tulekerana mürsu tabamusest õhku lendas, nagu oleks seal olnud bensiini ladu.

Kes veel armastavad ajaloolist suhtelist korrektsust ja mitte ameerikalikku ebamacholikkust sõjafilmides, soovitan filmi 'Stalingrad' Film algab ülihästi, situatsioonid on ülirealistlikud, lihvitud viimse peensuseni, tagasi ei hoita realistlike lahingu stseenidega läbi osavõtja pilgu, mitte nii nagu ameerika filmis, kus näidatakse ainult mega plahvatusi ja kukkuvaid vaenlasi, kes siis kuidagi haihtuvad ebaisikuliselt. Vaid ikka läbi inimese silmade, kes näeb lahingus pihta saanud sõdureid agoonias vintsklemas, kes näeb mädanevaid laipu, kes on sunnitud TAPMA, et elus püsida jne. Kus pole kangelasi. noh nii nagu tegelikult on. Film lõpeb stseeniga, kus viimane tegelane surnuks külmub. Selline on reaalne sõda. Ning selles suhtes on Nimed Marmortahvlil suhteliselt tõetruu. Ning meil kipuvad inimesed ameerika filme vaadates selliseid tõsiasju unustama. Vot läksin nüüd pisut ägedaks aga pole hullu :D

laup., 5. märtsil 05., kell 16:31

Elmo tuled

Arvan, et tegemist on viimase poolsajandi ühe kõige patriootlikuma filmiga. Filmi silmapaistvalt kõrgeid vaatajanumbreid võiks ehk tõlgendada pigem eestlaste patriotismi ja isamaaarmastusega. Film Nimed marmortahvlil oli ehk paljudele vaatajaile seni uinununult alateadvuses hõljunud tunnete katalüsaatoriks, mis panid nüüd esile tõustes sügavamalt kollektiivse eneseteadvuse ja rahvusliku identiteedi olemuse üle järgi mõtlema.

reedel, 11. märtsil 05., kell 11:34

Gabrielle

nimed marmortahvlil on jura film.mitu korda vaatan seda ning ei saa aru milles point on .me kipume tõesti vaatama välismaiseid filme kuna nad on poole lahedamad ja ei suckˇi nii väga!seksifilmid on mu lemmikud filmid! nendes on nii palju keppimist ja on nii lahe ju !igaühele meeldiks ju näha kuidas mees paneb 1 litsi .. ja muud.. mailto:plix13@hot.ee

reedel, 11. märtsil 05., kell 17:14

marta

olen seda filmi näinud mitu korda ning igakord võtab see film tükikest mu südant.noored poisid haaravad püssid ning lähevad võitlusesse Eesti iseseisuse eest.tahaks mainida tõesti et eeesti ei oska teha normaalseid filme kuid see on erakordne juhus.mõningatel inimestel usun et võtab see film pisara silma ning on ka neid kellele see film ei meeldi.pooled mu tuttavatest räägivad et see on parim eesti film mida nad näinud on ning mõned ülevad et see filmid on jura.tänapäeva noored kipuvad vaatama välismaiseid filme kus tapmist,fantastikat,narkootikumite,suitsu ning seksi lugusid.kuid nad kipuvad unustamaet eesti filmid on ka olemas-häid nii ka halbu, ning mõnikord õuduka asemel võiks vaadata mingit tõsielu filmi.õues ainult kuuled:Kas vaatasid eile auh showˇd või nägid mida eile berla tegi?

neljap., 10. nov. 05., kell 08:10

surr, sõjas osalenu 83-85

ma kerge kommentaari teeks kalakese jutule 'stalingrad' kohta(peateemast küll kaugele nüüd, aga ikkagi filmimaastikust jutt)-
selleski filmis on melodraamat sisse toodud, see vene poisik, kes sakslaste poole satub, neil saapaid lubab parandada- hiljem samal seltskonnal tuleb mahalaskmiskomandos osaleda, kus see vasja kah sihiku ees- sõjas ei esine melodraamasid, ei itsitata naljade üle, see on pigem närviline naer
marmortahvlit meenutades- hirmsalt suure käraga tuli, sõjafilmina pask, aga patriotismi kohalt oluline, ka romantika tähtis stooris ja noored näitlejad mõnegi hää rolli teevad

reedel, 24. veebr. 06., kell 15:33

LIhtsalt fänn

Olen kõigiga nõus kellele see film on meelt mööda..
no kuulge seda filmi ei saagi võrrelda mingi ameerika oscarinominendiga!!
like daa...
see on eriline film...
ja väga hea et seda näidatakse eesti vabariigi aastapäeval!!
üleüldse võik selliseid filme mis teadustaksid eesti vabadusvõitlusest rohkem olla!...eesti noored peaxid rohkem teadma ja rohkem huvi sellele pöörata..mõelge kui polex olud neid vapraid ja julgeid sõdalasi, tänu kellele meil on Vaba Eesti, mis te siis oleksite teinud!?
Nii et suur respect Eesti vabadusvõitlejatele!!!

reedel, 24. veebr. 06., kell 15:44

:))

Gabrielle..nagu arvata võib oled sina järjekordne pervert.!
aga marta..kui minagi seda filmi vaatasin võtis se minu südamest tüki..oli ilus vaadata kuidas eesti noored hulljulgelt läksid Eesti eest sõtta.
Mul tuli tõesõna kohati pisar silma..
kohati mõtlesin ennast nende noorte sõdurite asemele...ja kui mina olex tõesti mõni neist olnud olex ma seda kõike uhkusega teinud!
Ja noored vaadake vähem välismaiseid!
Teadke ikka mis eestis ka toimub!

reedel, 24. veebr. 06., kell 16:47

Aleks

No ma ei tea... peale filmi vaatamist jäi küll mulje... so what? Täiesti tühi tunne. Et kas see ongi siis see film, millest nii palju räägiti? Kui lühitutvustuse lugesin, mõtlesin, peaks olema midagi erilist. Aga võta näpust. Mitte mingeid emotsioone ei tekitanud. No ei osanud nad näidata tõelisi tundeid ja emotsioone, seega see film mu südant nüüd küll ei võitnud.

laup., 25. veebr. 06., kell 12:13

Raissa

Eesti riik ja eestlaseks olemine tekitab minus väga suuri emotsioone ja nii ei saa minus ka peale selle filmi vaatamist mitte kunagi tühi tunne valitsema jääda. Olen "nimed maromtahvlil" ikka oma 4-5 korda üle vaadanud ja iga kord on peale seda ikkagi ülimalt hea tunne sees. kurb, aga hea. kuni on veel mehi ja naisi, kes on valmis oma isiklikku heaolu kõrvale jättes oma ainsa ja armsa kodumaa eest seisma, seni olen ma uhkelt üks neist. jään oma aastataguste sõnade juurde, et tegemist on koputusega meie südametunnistusele - oleme ainsad eestlased, kes olemas on.

pühap., 23. juulil 06., kell 05:02

Vede

Oh, what an excellent film! I saw it today in Sweden. Not like all the other american films - but väga teistmoodi! Excellent!

teisip., 27. veebr. 07., kell 12:37

Minu arvates see film ja raamat ühtivad mingil määral omavehel , ja mulle meeldis Film Väga !
See on ülihea . Aga raamat on nii pikk ja igav , ma vaatasin filmi huviga ja 2 korda , ma vaatasin arvutist ;) .
Tegelt see film , on nii palju armastusega seotud , et lausa südame teeb soojaks , pisar tuli silma , kuna lõpp oli Kurb ja Ilus ;) Nii et ( Filmi autor ) Suutis kõik detailid , viisae kui üheni välja tuua ja see teeb selle Põneva filmi , Meie rahvus filmiks :).

pühap., 6. jaan. 08., kell 16:49

Olen filmi korduvalt vaadanud ja mulle meelib see film väga. Küll aga olen proovinud raamatut lugeda ja sellega ei jõudnud ma kuigi kaugele, sest raamat tundus väga igav, või siis ma lihtsalt jätsin lugemise seal pooleli, kus alles hakkas huvitavamaks minema.

Lisa enda kommentaar: