Nägin peol, nagu ikka nähakse. Ta Selline on minu lugu. ise küll aru ei saanud

Selline on minu lugu. Leleeeeelee. esmaspäeval, 30. juulil 2007., kell 18:24:13 Aaaaiaa! Tahan need nõmedad ja hõõruvad kingad võimalikult ruttu jalast saada! Astun pimedasse koridori ja koban seinalt lülitit. Lõpuks leian. Sõbranna magab kõrvaltoas ingliund. Kell on vist umbes neli öösel. Viskan riided mööda tuba laiali ja poen ruttu teki alla. Mitte et mul külm oleks või midagi, lihtsalt nii valus on! See kuradima tekk ei aita mind! Mitte midagi ei aita, ma ei oska kuidagi olla. Isegi nutmine ei aita. Tegelikult ei tule suurest vihast või pettumisest isegi pisaraid. Ma ei ole kunagi midagi rohkem tahtnud kui nüüd, aega tagasi keerata. See on pikk lugu... Esimest korda nägin Teda peol, nagu ikka nähakse. Ta istus kuskil ja oli umbes sellises olekus et Ta ise küll aru ei saanud et ta seal kuskil istus. Vaatasin Teda ja mõtlesin et kena poiss on. Ei, ta polnud mingi ilus ja armas, lihtsalt midagi jäi Temas meelde. Tema mind muidugi ei näinud. Teist, kolmandat ja nii edasi korda ma ei hakka kirjeldama. Ühesõnaga läks nii, et saime rohkem tuttavaks. Klubis tantsisime koos ja temaga oli lõbus. Ta vaatas mind koguaeg Sellise pilguga ja rääkis mulle pool õhtut, kui kade Ta ühe oma sõbra peale on (kellel kõigi arvates minuga midagi oli). Et ma olen ikka nii ilus ja kõik mu liigutused on nii ilusad ja kõike kõike. Muidugi ei võtnud ma ühtegi tema sõna tõena, ta oli ju joonud ka. Ja kui aus olla, siis õeldakse mulle selliseid asju päris tihti. Aga ikkagi oli seda meelitav kuulda. Hommikul ärgates oli mul igatahes Tema number ja eilset õhtut meenutades, tuli mul meel

Selline on minu lugu.

Esimest korda nägin Teda peol, nagu ikka nähakse. Ta istus kuskil ja oli umbes sellises olekus et Ta ise küll aru ei saanud et ta seal kuskil istus. Vaatasin Teda ja mõtlesin et kena poiss on. Ei, ta polnud mingi ilus ja armas, lihtsalt midagi jäi Temas meelde. Tema mind muidugi ei näinud.
Teist, kolmandat ja nii edasi korda ma ei hakka kirjeldama. Ühesõnaga läks nii, et saime rohkem tuttavaks. Klubis tantsisime koos ja temaga oli lõbus. Ta vaatas mind koguaeg Sellise pilguga ja rääkis mulle pool õhtut, kui kade Ta ühe oma sõbra peale on (kellel kõigi arvates minuga midagi oli). Et ma olen ikka nii ilus ja kõik mu liigutused on nii ilusad ja kõike kõike. Muidugi ei võtnud ma ühtegi tema sõna tõena, ta oli ju joonud ka. Ja kui aus olla, siis õeldakse mulle selliseid asju päris tihti. Aga ikkagi oli seda meelitav kuulda.
Hommikul ärgates oli mul igatahes Tema number ja eilset õhtut meenutades, tuli mul meelde, et leppisime kokku kunagi koos sööma minna. Saatsin talle mingi sõnumi, millele tuli kiire vastus et "Ooojess, mul on nüüd sinu number!"



JÄTKUB. Nägin peol, nagu ikka nähakse. Ta Selline on minu lugu. ise küll aru ei saanud

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Reede, 29. mai 2020., kell 04:45 - parim aeg päevast

[3024] Blogi

Loomisaeg 0.0365s