Tema Absolutely Flawless laupäeval, 17. dets. 2005., kell 18:26:21 Mul on küll üks blog olemas, aga ma ei saa sinna kõike kirjutada, sest seda loevad liiga paljud inimesed. Tegelikult ei saa ma siia ka kirjutada kõike, mida tahaks. Ma ei julge. Aga miks ometi? Tegelikult pole põhjust, aga lihtsalt nii raske oleks. Mulle meeldib, kuidas Trinzu kirjutab, sest ta kirjutab tõesti kõigest ja kõigile ja teda üldse ei huvita, kes loevad. See on hea. Ma tahan Talle jõulukinki osta, aga see on nii kuradima võimatu. Ma ei suuda absoluutselt mitte midagi leida, millega ma rahul oleksin. Ma ei taha midagi tavalist kinkida. Samas pean ma väga hoolikalt läbi mõtlema, enne kui midagi kingin, sest mis rõõmu sellest oleks, kui Ta mu kinki peitma peaks. Või oleks? Või ei peidakski Ta midagi? Aga kust mina tean. See on nii imelik üldse, kuidas me suhtleme. Kui mina oleks Tema olukorras, siis ma varjaks Mannu eest, et me üldse suhtleme vist. Aga Tema rääkis ise, et sünnal käis. Ja mida nad veel räägivad? Ma ei tea ju. Miks alati kõik nii keeruline on? Mul on viimasel ajal ja tegelikult kogu aeg peaaegu olnud tunne, et Teda üldse ei huvita. Väljaarvatud mõned vähesed korrad. Näiteks siis, kui ta mulle selle sõnumi saatis. Või siis kui Ta MSNis midagi sellist ütleb. Aga tavaliselt on Tal täiesti ükskõik vist. Kui tihti Ta minuga ise vestlust alustab? Väga harva. Kui tihti Ta mind kuhugi kutsub? Mitte kunagi. So what the fuck is going on? Ma ei taha Talle pinda käia, ausõna ei taha. Miks ma Tema käest ei küsi? Ma ei julge. Mida ma kardan? Ma ei tea. Vist sellepära
Tema
Mul on küll üks blog olemas, aga ma ei saa sinna kõike kirjutada, sest seda loevad liiga paljud inimesed. Tegelikult ei saa ma siia ka kirjutada kõike, mida tahaks. Ma ei julge. Aga miks ometi? Tegelikult pole põhjust, aga lihtsalt nii raske oleks.
Mulle meeldib, kuidas Trinzu kirjutab, sest ta kirjutab tõesti kõigest ja kõigile ja teda üldse ei huvita, kes loevad. See on hea.
Ma tahan Talle jõulukinki osta, aga see on nii kuradima võimatu. Ma ei suuda absoluutselt mitte midagi leida, millega ma rahul oleksin. Ma ei taha midagi tavalist kinkida. Samas pean ma väga hoolikalt läbi mõtlema, enne kui midagi kingin, sest mis rõõmu sellest oleks, kui Ta mu kinki peitma peaks. Või oleks? Või ei peidakski Ta midagi? Aga kust mina tean. See on nii imelik üldse, kuidas me suhtleme. Kui mina oleks Tema olukorras, siis ma varjaks Mannu eest, et me üldse suhtleme vist. Aga Tema rääkis ise, et sünnal käis. Ja mida nad veel räägivad? Ma ei tea ju. Miks alati kõik nii keeruline on?
Mul on viimasel ajal ja tegelikult kogu aeg peaaegu olnud tunne, et Teda üldse ei huvita. Väljaarvatud mõned vähesed korrad. Näiteks siis, kui ta mulle selle sõnumi saatis. Või siis kui Ta MSNis midagi sellist ütleb. Aga tavaliselt on Tal täiesti ükskõik vist. Kui tihti Ta minuga ise vestlust alustab? Väga harva. Kui tihti Ta mind kuhugi kutsub? Mitte kunagi. So what the fuck is going on? Ma ei taha Talle pinda käia, ausõna ei taha.
Miks ma Tema käest ei küsi? Ma ei julge. Mida ma kardan? Ma ei tea. Vist sellepärast, et ma hoolin ja kardan, et Tema ei hooli.
Küll blog olemas, aga ma ei Tema inimesed. Tegelikult ei saa ma Kirjatükki on kommenteeritud
(2) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Kolmapäev, 23. jaan. 2019., kell 07:21 - parim aeg päevast
RSS