Tuul soluzion neljapäeval, 16. augustil 2007., kell 22:50:08 Aknast puhub leebe ja soe tuul. Istun siin akna all ja mõtlen jälle sulle. Sa tegelikult ei loe seda ju kunagi, olen selles täiesti kindel. Aga ma kirjutan ikkagi :) See tuul.. see on nii mõnus. Ma istun, lasen tuulel enda peale puhuda ja mõtlen sinust. See kõik paneb mind naeratama :) Kuidagi nii hea on see tuul. Ma tahaksin, et sa istuksid siin koos minuga ja hoiaksid mu ümbert kinni. Me saaksime siis koos seda tuult nautida. Tuule lennutab mu juukseid. Panen silmad kinni ja kujutlen, et me oleme koos.. istume ja naudime seda tuult. Ma tahaks sulle nii palju öelda ja samas tahaksin lihtsalt vaikides istuda. Ma ei teagi miks see tuul mulle täna nii hinge on läinud. Aga on. Ja koos temaga ka sina. No tegelikult oled sa mul ju koguaeg hinges. Kuid täna oled sa jälle välja löönud.. heh.. kõlab nagu mingi ravimatu haigus. Aga kui se ka nii oleks. Ei tahakski ma sind välja ravida. Ma tahaksin jälle koos sinuga istuda.. sa hoiaksid mind oma kätevahel ja soojendaksid mind nagu ükskord me istusime. Ma tahaks seda õhtut seda hetke tagasi. Ma olin siis nii õnnelik:) Ma tahaksin sinuga istuda mere ääres. Samamoodi nagu tookord me istusime. Ma igatsend sind nii väga. Aga sinust mõtlemine ei pane mind nutma. Vaid hoopis vastupidi naeratama. Ja siis veel se tuuul :) Kõik võikski nii lihtne olla. Sina, mina ja see tuul. Ma võiksin siin istuda hommikuni ja seda tuult nautida ja sulle mõelda. Ma igatsen sind nii nii väga ! Pean aga minema süüa tegema :P Leebe soe tuul. Istun siin
Tuul
soluzion neljapäeval, 16. augustil 2007., kell 22:50:08
Aknast puhub leebe ja soe tuul. Istun siin akna all ja mõtlen jälle sulle. Sa tegelikult ei loe seda ju kunagi, olen selles täiesti kindel. Aga ma kirjutan ikkagi :)
See tuul.. see on nii mõnus. Ma istun, lasen tuulel enda peale puhuda ja mõtlen sinust. See kõik paneb mind naeratama :)
Kuidagi nii hea on see tuul.
Ma tahaksin, et sa istuksid siin koos minuga ja hoiaksid mu ümbert kinni. Me saaksime siis koos seda tuult nautida.
Tuule lennutab mu juukseid. Panen silmad kinni ja kujutlen, et me oleme koos.. istume ja naudime seda tuult.
Ma tahaks sulle nii palju öelda ja samas tahaksin lihtsalt vaikides istuda.
Ma ei teagi miks see tuul mulle täna nii hinge on läinud. Aga on. Ja koos temaga ka sina. No tegelikult oled sa mul ju koguaeg hinges. Kuid täna oled sa jälle välja löönud.. heh.. kõlab nagu mingi ravimatu haigus. Aga kui se ka nii oleks. Ei tahakski ma sind välja ravida.
Ma tahaksin jälle koos sinuga istuda.. sa hoiaksid mind oma kätevahel ja soojendaksid mind nagu ükskord me istusime. Ma tahaks seda õhtut seda hetke tagasi. Ma olin siis nii õnnelik:)
Ma tahaksin sinuga istuda mere ääres. Samamoodi nagu tookord me istusime.
Ma igatsend sind nii väga. Aga sinust mõtlemine ei pane mind nutma. Vaid hoopis vastupidi naeratama. Ja siis veel se tuuul :)
Kõik võikski nii lihtne olla. Sina, mina ja see tuul. Ma võiksin siin istuda hommikuni ja seda tuult nautida ja sulle mõelda. Ma igatsen sind nii nii väga !
Pean aga minema süüa tegema :P
Leebe soe tuul. Istun siin akna Tuul seda ju kunagi, olen selles Kirjatükki on kommenteeritud
(4) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Neljapäev, 13. dets. 2018., kell 17:36 - parim aeg päevast
RSS