Ultra Rebel mina teisipäeval, 5. augustil 2008., kell 22:59:10 Kakskümmend ja kaks Ma ei oska kuidagi alustada. Tunne on palavikune. Ma pea-aegu, et ei ole enam. Või ei taha olla? Kas need on üldse erinevad? Mitte olla ja mitte tahta olla? Ilm on ka juba mitmendat päeva sitt, vb sellepärast on selline imelik olla. Aga kõik ei ole must. Ma tean täpselt, mida ma vajan. Ühte korralikku trenni, sellist, mis mind nii läbi võtab, et veremaitse on suus. Ja ma luban, ma luban siin, et homme terve päeva ma tegelen oma füüsise arendamisega. Hüppan, kuni põlved raksuvad. Jooksen, kuni reielihased edasi jooksmast keelduvad. Tõstan hantleid niikaua, kuni veresooned plahvatavad. Ja siis panen edasi. Kuni tõesti tunnen, et surm on silme ees. Alles siis ma lõpetan. Kui veel suudan. Ma mõtlen, et kuidagi ammu pole ma kuud vaadanud... Vahel mulle ikka meeldib. Võtan teleskoobi ja zoomin kuni kuu pind on täielikult näha. See on nii kohutavalt ilus. Taevas on pilves. Need mingid Tallinki streikijad... võivad oma streigi p auku pista ja sinna jättagi. Täiesti mõttetu. Kuidas suudab inimene end niimoodi alandada. Andku lahkumisavaldus sisse, kui ta nii kindel on, et paremat väärib. Eile sõbraga arutasime, tema oli teist meelt. Aga kui ma kuulsin, et mingi suvaline pootsmann saab 13t palka, oli see piir. Isegi korravalvurid saavad vähem palka. Millest me üldse räägime... nad on niigi ülemakstud. Täiskasvanud inimesel peaks niipalju väärikust küll olema, et oma hinda teab ja kuskile nuruma ei lähe. Idiootsus. Puhas idiootsus. Oska alustada. Tunne on palavikune. Ma Ultra Rebel
Ultra Rebel
mina teisipäeval, 5. augustil 2008., kell 22:59:10
Kakskümmend ja kaks
Ma ei oska kuidagi alustada. Tunne on palavikune. Ma pea-aegu, et ei ole enam. Või ei taha olla? Kas need on üldse erinevad? Mitte olla ja mitte tahta olla?
Ilm on ka juba mitmendat päeva sitt, vb sellepärast on selline imelik olla.
Aga kõik ei ole must. Ma tean täpselt, mida ma vajan. Ühte korralikku trenni, sellist, mis mind nii läbi võtab, et veremaitse on suus. Ja ma luban, ma luban siin, et homme terve päeva ma tegelen oma füüsise arendamisega. Hüppan, kuni põlved raksuvad. Jooksen, kuni reielihased edasi jooksmast keelduvad. Tõstan hantleid niikaua, kuni veresooned plahvatavad. Ja siis panen edasi. Kuni tõesti tunnen, et surm on silme ees. Alles siis ma lõpetan. Kui veel suudan.
Ma mõtlen, et kuidagi ammu pole ma kuud vaadanud... Vahel mulle ikka meeldib. Võtan teleskoobi ja zoomin kuni kuu pind on täielikult näha. See on nii kohutavalt ilus.
Taevas on pilves.
Need mingid Tallinki streikijad... võivad oma streigi p auku pista ja sinna jättagi. Täiesti mõttetu. Kuidas suudab inimene end niimoodi alandada. Andku lahkumisavaldus sisse, kui ta nii kindel on, et paremat väärib. Eile sõbraga arutasime, tema oli teist meelt. Aga kui ma kuulsin, et mingi suvaline pootsmann saab 13t palka, oli see piir. Isegi korravalvurid saavad vähem palka. Millest me üldse räägime... nad on niigi ülemakstud. Täiskasvanud inimesel peaks niipalju väärikust küll olema, et oma hinda teab ja kuskile nuruma ei lähe. Idiootsus. Puhas idiootsus.
Oska alustada. Tunne on palavikune. Ma Ultra Rebel Kas need on üldse erinevad? Kirjatükki on kommenteeritud
(1) kord —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Teisipäev, 19. veebr. 2019., kell 04:53 - parim aeg päevast
RSS