Ei siin küll neid üles kirjutama, Unenägudest läheb halvasti. Kuna mul oli

Unenägudest maiken teisipäeval, 14. juunil 2005., kell 12:22:26 Loen Simo Runneli blogi (http://runnelsimo.blogspot.com/) iga päev ja ta hoiab lugejat kursis oma unenägudega. Tean, et neid ei tohi alahinnata ja tuleb hoolikalt järele mõelda...... ...kuid mina ei hakka siin küll neid üles kirjutama, sest kunagi sai loetud hoiatust, et kui välja räägid, läheb halvasti. Kuna mul oli halvasti läinud (poja õnnetus ja ka mu jalaluumurd hiljem) ja tegelikult unenäod neid olid ette ennustanud, mina need õhinaga välja rääkinud, siis ma enam ei üritagi, olen vait ja mõtisklen endamisi, vabastades hirme ja muud. Täna öösel nägin ka vägagi tähelepanuväärset und ja veidi hiljem sain sellele kinnituse ühe saabunud kirja näol. Unenägudesse tuleb täie tõsidusega suhtuda, see on päris kindel. Mõned jäävad surmani meelde ja jäid ka nood õnnetuste-eelsed unenäod, ent ma siis ei olnud veel nii tark, et vait olla. Olen mõelnud, et ehk ei tohiks ka blogimisega tegeleda? Kahtlused on igatahes suured. Võimalik, et peagi on blogimine minu jaoks läbikäidud etapp, mis oli vajalik, et uuele tasandile edasi jõuda. Ma tõesti pole eluaeg sallinud paigalseise. Lugesin eile õhtul enne uinumist , et toas pidavat ka mööblit ümber tõstma aeg -ajalt selle pärast, et suhted hapuks ei läheks, uueneksid. Varem keegi väitis, et need, kes korteris mööblit ümber tõstavad, on rahulolematud. rahulolu üks ots on täiesti positiivne ja rahul peab olema. Ent tema teine ots on halb ja siis ei tohi rahul olla, sest muidu hakkab elu kopitama nagu tuulutamata kelder. Ahsoo, keldrites peab ka korr

Unenägudest

...kuid mina ei hakka siin küll neid üles kirjutama, sest kunagi sai loetud hoiatust, et kui välja räägid, läheb halvasti. Kuna mul oli halvasti läinud (poja õnnetus ja ka mu jalaluumurd hiljem) ja tegelikult unenäod neid olid ette ennustanud, mina need õhinaga välja rääkinud, siis ma enam ei üritagi, olen vait ja mõtisklen endamisi, vabastades hirme ja muud.
Täna öösel nägin ka vägagi tähelepanuväärset und ja veidi hiljem sain sellele kinnituse ühe saabunud kirja näol. Unenägudesse tuleb täie tõsidusega suhtuda, see on päris kindel. Mõned jäävad surmani meelde ja jäid ka nood õnnetuste-eelsed unenäod, ent ma siis ei olnud veel nii tark, et vait olla.
Olen mõelnud, et ehk ei tohiks ka blogimisega tegeleda? Kahtlused on igatahes suured.
Võimalik, et peagi on blogimine minu jaoks läbikäidud etapp, mis oli vajalik, et uuele tasandile edasi jõuda. Ma tõesti pole eluaeg sallinud paigalseise. Lugesin eile õhtul enne uinumist , et toas pidavat ka mööblit ümber tõstma aeg -ajalt selle pärast, et suhted hapuks ei läheks, uueneksid. Varem keegi väitis, et need, kes korteris mööblit ümber tõstavad, on rahulolematud. rahulolu üks ots on täiesti positiivne ja rahul peab olema. Ent tema teine ots on halb ja siis ei tohi rahul olla, sest muidu hakkab elu kopitama nagu tuulutamata kelder. Ahsoo, keldrites peab ka korra majja looma, sest selline, milline on su kelder, on ka su alateadvus, sain etada eile loetud raamatust. Igatahes meie peres on koristatud keldrit õnneks aastas kaks korda hoolikalt. Ise ma kraamin alati heal meelel ja ei saa aru neist, kes vana träni kokku koguvad ja kasutamata asjadest loobuda ei suuda. Olen kinkinud ära kõik oma laste riided või lasknud neist kududa kaltsuvaipu. Raamatu järgi tuligi välja, et vanad asjad tuleb uuteks meisterdada, õmmelda, või teistele kasutada anda. Eesti naine olevat alateadlikult tark, kuid mingi viga on ikka igaühel küljes. Minu viga on see, et ma ei lase elujõudu majja. Nimelt ma pesen harva aknaid. Miks? Sest nad käivad jube halvasti kinni-lahti ja mees ei lubagi mul neid sageli lahti kiskuda- olevat kapitaalselt kinni pandud. Nüüd andsin talle tarka raamatut lugeda ja küllap varsti on majal ees uued aknad, mis hästi kinni-lahti käivad. Kahjuks sõltub õnn ikka veidi ka rahakotist ja see mulle sugugi ei meeldi, et me elu rahast sõltub.

Pildil on köögiaken, mis suvel ootab uut värvi ja hetkel ka lappi ning puhastusvahendit. Ahh, lähengi nüüd ära õue , et õhtul endale (ka mõnele teisele mu blogi lugejale) aru anda, mis mu peas on keerelnud. ....võibolla saja aasta pärast on meil blogide asemel ajupuldid ja me teeme -klõps - ning saamegi teada, mida keegi mõtleb. Polekski vist paha? Ohh, kus elu oleks siis hoopis teistsugune! Ei siin küll neid üles kirjutama, Unenägudest läheb halvasti. Kuna mul oli

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Reede, 17. august 2018., kell 22:30 - parim aeg päevast

[2867] Blogi

Loomisaeg 0.041s