Uus ja vana meedia 15. sajandil Bo BlogoMan laupäeval, 31. dets. 2005., kell 13:53:00 Ise pidevalt keset muutumisi elades ei pruugi me nende tähendusest päris hästi arugi saada. Muudatused on lihtsalt nii hiilivad ja tasapisi kanda kinnitavad. Samuti ei sure vanad tehnikaimed uute ilmudes päevapealt välja, vaid eksisteerivad veel aastakümneid, kui mitte aastasadu, paralleelselt uutega. Uudsus ja vanale vastandumine on juba uue meedia nimetusse sisse kodeeritud. Uus meedia tänases mõistes siis eelkõike internet hüpertekstide käibimise keskkonnana ja vana kui paberile trükitud tekstide tsirkuleerimise süsteem. Uus on uus. Alguses on harjumatu kasutada, teistmoodi, tihti võõrastavam kui vanad ja harjumuspärased väljendusvahendid. Siiski võib mitmete erinevatel ajastutel kasutusele võetud "uute" meediumide sünnivaludest äärmiselt sarnaseid jooni leida. Interneti saabumist võib vabalt võrrelda murranguga, mis saabus peale Gutenbergi trükipressi kasutuselevõtmist. Enne Gutenbergi oli raamatute paljundamine vaevarikas töö. Neid kirjutati ümber käsitsi ja iga köite hind oli seetõttu üüratult kõrge. Kirjaoskus ja kirjutamine, sealhulgas ka raamatute ümberkirjutamine oli traditsiooniliselt kloostrite pärusmaa. Võib arvata, et raamatute müütamine oli neile üheks oluliseks sissetulekuallikaks, mis andis kloostritele tulu ja munkadele nende igapäevast leiba. Trükitehnika ei olnud enne Gutenbergi vaimuvälgatust siiski täiesti tundmata. Raamatuillustratsioonide jaoks kasutati puulõiget juba ammu enne 15. sajandit. Siiski ei olnud kuni Gutenbergi leiutiseni
Uus ja vana meedia 15. sajandil
Ise pidevalt keset muutumisi elades ei pruugi me nende tähendusest päris hästi arugi saada. Muudatused on lihtsalt nii hiilivad ja tasapisi kanda kinnitavad. Samuti ei sure vanad tehnikaimed uute ilmudes päevapealt välja, vaid eksisteerivad veel aastakümneid, kui mitte aastasadu, paralleelselt uutega.
Uudsus ja vanale vastandumine on juba uue meedia nimetusse sisse kodeeritud. Uus meedia tänases mõistes siis eelkõike internet hüpertekstide käibimise keskkonnana ja vana kui paberile trükitud tekstide tsirkuleerimise süsteem.
Uus on uus. Alguses on harjumatu kasutada, teistmoodi, tihti võõrastavam kui vanad ja harjumuspärased väljendusvahendid. Siiski võib mitmete erinevatel ajastutel kasutusele võetud "uute" meediumide sünnivaludest äärmiselt sarnaseid jooni leida. Interneti saabumist võib vabalt võrrelda murranguga, mis saabus peale Gutenbergi trükipressi kasutuselevõtmist.
Enne Gutenbergi oli raamatute paljundamine vaevarikas töö. Neid kirjutati ümber käsitsi ja iga köite hind oli seetõttu üüratult kõrge. Kirjaoskus ja kirjutamine, sealhulgas ka raamatute ümberkirjutamine oli traditsiooniliselt kloostrite pärusmaa. Võib arvata, et raamatute müütamine oli neile üheks oluliseks sissetulekuallikaks, mis andis kloostritele tulu ja munkadele nende igapäevast leiba.
Trükitehnika ei olnud enne Gutenbergi vaimuvälgatust siiski täiesti tundmata. Raamatuillustratsioonide jaoks kasutati puulõiget juba ammu enne 15. sajandit. Siiski ei olnud kuni Gutenbergi leiutiseni ühtset ja efektiivset meetodit pikemate terviktekstide trükiks.
Võite kujutleda kloostriülemate ja kirjutustöökodades töötavate munkade nördimust uue, senisest kiirema, odavama ja efektiivsema trükivõimaluse ilmumise üle. Raamatute eest ei saanud enam küsida senist hingehinda. Seni nii ütlemata kõrgel hoitud raamatute ümberkirjutaja elukutse prestiiž kukkus kolinal. Kloostritel ei olnud sestpeale ka enam suuremat kontrolli raamatute käibimise üle, sest trükkimisega hakkasid tegelema sõltumatud kirjastused.
Kloostrid saanud sellest ajast peale enam kätt nii tugevalt informatsiooni pulsil hoida. Teadmised pääsesid vaimuliku tsensuuri kütkeist valla, see lõi eelduse ka ühiskondlikuks-majanduslikuks arenguks. Arvatakse , et suurem osa viimaste sajandite majandusrevolutsioonidest ja -arengutest võib omistada trükitehnika leiutamise tagajärjel tekkinud vabale infovoole. Mis loeb siin enam mõne viieteistkümnendal sajandil talupoegade kulul end täis puukinud kloostriisa kibestumine.
Kujutlen vaimusilmas eredalt, kuidas nad viha ja sappi pritsisid kui võim ja kontroll info leviku üle käest libisemas olid. Muidugi prooviti ilmalike tekstide levikule ja sõltumatutele trükikodadele igati kaikaid kodaratesse loopida. Siiski tulutult. Tehniliste leiutiste kasutuselevõttu saab ju mõnda aega tagasi hoida ja takistada. Pikemas perspektiivis omandab inimvabaduse ja inimarengu materdamine enda lühiajalistest huvidest lähtudes aga hoopis inetu ilme.
Tegelikult oleme me praegu umbes samasuguse informatsioonirevolutsiooni tunnistajaks, kui inimesed 15. sajandil trükimasina leiutamise aegugi. Nüüdki püüavad seni lugusid kirjutanud ja paljundanud asjamehed käest libisevatest kasumitest ja infomonopolist kümne küünega kinni hoida. "Ainult meie kirjatuba pakub usaldusväärset, tasakaalustatud, ilusti pakendatud tõde. Uuendused on kurjast ja rahvas ei tea midagi," kõlavad kahtlaselt sarnaselt end talupoegade verest ja higist täidlaseks nuumanud kloostriisade nurinale 15. sajandist.
Vanale on juba uue meedia nimetusse Uus ja vana meedia 15. sajandil hüpertekstide käibimise keskkonnana ja vana Samast žanrist
Samalt autorilt
Laupäev, 11. juuli 2020., kell 14:50 - parim aeg päevast
RSS