Vanemahüvitis ei toonud kiiret buumi Marek Kiviselg kolmapäeval, 19. jaan. 2005., kell 14:23:16 Autor tiris Statistikaameti andmebaasist paari viimase aasta sündide andmed ja tegi neist kaks värvilist graafikut. Vanemahüvitise kehtestamise mõjul pikkisilmi oodatud sünnibuumi ei paista. Algandmed allikast www.stat.ee/statistika Vanemahüvitisest on viimase pooleteise aasta jooksul rohkelt juttu olnud, kui poliitikute poolt välja mõeldud kavalast hoovast, mis paneb rahva tormiliselt sugu tegema ja lapsi sünnitama. Aegajalt tõstavad opositsooni-poliitikud häält, et vanemahüvitis on enda differentseeri-tuses õel väljamõeldis ja tekitab vähemapalga-listele lapsevanema-tele suure portsu kibedat ebaõiglust. Kõikide vanemahüvitise ümber üles keerutatud pseudo-fööniksite taustal on uue meetme efektiivsus suurele osale mullipuhujaile kahe silma vahele jäänud. Vanemahüvitise kehtestamise algseks eesmärgiks oli eelkõike sündivuse suurendamine ja demograafilisest mõõnast ülesaamine. Vaatame kuidas algne hea idee tänaseks teostunud on ja kuidas kõigi poolt pikkisilmi oodatud beebibuum kuivades statistilistes arvuridades kajastub. Vanemahüvitist on nüüdseks lapsevanematele makstud juba üle aasta. Täiesti loomulik, et muutused sünnistatistikas ei ilmne ühe või teise hoova kasutuselevõtuga hoobilt paari kuu jooksul. Küll aga peaks imerohuna esitletud meetme mõju aastaga pisutki silma paistma. Artikli üllitamise ajaks ei olnud detsembrikuu sünninumbrit veel avaldatud. Mitmete kaudsete markerite kohaselt ei toimunud paraku ka siis buumit
Vanemahüvitis ei toonud kiiret buumi
Autor tiris Statistikaameti andmebaasist paari viimase aasta sündide andmed ja tegi neist kaks värvilist graafikut.
|
Vanemahüvitise kehtestamise mõjul pikkisilmi oodatud sünnibuumi ei paista. Algandmed allikast www.stat.ee/statistika |
Vanemahüvitisest on viimase pooleteise aasta jooksul rohkelt juttu olnud, kui poliitikute poolt välja mõeldud kavalast hoovast, mis paneb rahva tormiliselt sugu tegema ja lapsi sünnitama.
Aegajalt tõstavad opositsooni-poliitikud häält, et vanemahüvitis on enda differentseeri-tuses õel väljamõeldis ja tekitab vähemapalga-listele lapsevanema-tele suure portsu kibedat ebaõiglust.
Kõikide vanemahüvitise ümber üles keerutatud pseudo-fööniksite taustal on uue meetme efektiivsus suurele osale mullipuhujaile kahe silma vahele jäänud. Vanemahüvitise kehtestamise algseks eesmärgiks oli eelkõike sündivuse suurendamine ja demograafilisest mõõnast ülesaamine.
Vaatame kuidas algne hea idee tänaseks teostunud on ja kuidas kõigi poolt pikkisilmi oodatud beebibuum kuivades statistilistes arvuridades kajastub. Vanemahüvitist on nüüdseks lapsevanematele makstud juba üle aasta. Täiesti loomulik, et muutused sünnistatistikas ei ilmne ühe või teise hoova kasutuselevõtuga hoobilt paari kuu jooksul. Küll aga peaks imerohuna esitletud meetme mõju aastaga pisutki silma paistma.
Artikli üllitamise ajaks ei olnud detsembrikuu sünninumbrit veel avaldatud. Mitmete kaudsete markerite kohaselt ei toimunud paraku ka siis buumiteooriat toetavat hüpet. Sestap on teises tabelis võrreldud aastate lõikes 11 kuu sünde. Varasemate aastate puhul jäid siis adekvaatse võrreldavuse huvides lihtsalt detsembrikuu andmed välja. Selle tabeli järgi sündis 2004. aastal üheteistkümne kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes 750 võrra ehk 6,1% enam lapsi. Suuremaks buumiks seda vaevalt lugeda saab.
Arvestades seda, kui suuri lootusi on vanemahüvitisele pandud ja kui palju selle ümber konformistlikku sõnavahtu üles pekstud, võib vanemahüvitise kasutuselevõtu täiega läbikukkunuks kuulutada. Taustaks veel, et 2004. riigieelarves oli vanemahüvitise (art 4130) jaoks ette nähtud 444 507 100 krooni. EPL andmetel oli septembrikuus välja makstud keskmine vanemahüvitise summa 4285 krooni.
Viimase aasta jooksul rohkelt juttu olnud, Vanemahüvitis ei toonud kiiret buumi rahva tormiliselt sugu tegema ja Kirjatükki on kommenteeritud
(3) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Reede, 22. jaan. 2021., kell 14:20 - parim aeg päevast