Vladimiri väljak kujutab hädaorgu Marek Kiviselg teisipäeval, 16. nov. 2004., kell 18:45:12 Autor arvab, et "Vladimiri väljak" on vaadatav just tänu südamlikele stseenidele, mis võidavad vanemaealiste vaatajate empaatia. Septembri lõpus esietendunud "Vladimiri väljak" on ajakirjanduses juba üksjagu tähelepanu võitnud. Sellest hoolimata sain "Vladimiri väljakust" kirjutatud kaheteistkümnest artiklist risti üle käies siiski piisa.. Loe lähemalt kolmap., 17. nov. 04., kell 13:21 Jaana K. Iga jutustatud lugu või lavastatud näidend muudab ühiskonda. Sellised näidendid, mis jutustavad tegelaste allaheitlikkusest, orjalikkusest, sõltuvusest või kellelegi teisele lootmisest kasvatavad vaatajates just sedasama sõltuvust ja abitust. Millegipärast pole ma eriti kohanud Eesti originaallugusid teemadel "liftipoisist miljonäriks." Samas, kui meie kirjanikud või lavastajad on ise toimetulekupiiril virelemas, siis ei ole kedagi neid edulugusid kirjutamas-lavastamas. Sotsioloogilises käsitluses on seda kirjeldatud kui vaesuskultuuri levikut. Silmatorkaivamate elementidena on selles figureerimas just allaheitlikkus, abitus ja kannatuste õilistamine. teisip., 23. nov. 04., kell 15:29 Gea Vladimiri väljaku üks märksõna oli kindlasti südamlikkus. Vanapaarist näitlejate liigutav mäng ei jätnud küll vist kedagi ükskõikseks ja oli etenduse tugevaim osa. Lavastaja töö oli aga sedapuhku nõrk. Tundus kohati, et näitlejatele oli lavastaja poolt suhteliselt palju mänguruumi jäetud, teiselt poolt aga kippus lavastaja enda eesmärk kaduma jääma. Või ei suutnud t
Vladimiri väljak kujutab hädaorgu
Autor arvab, et "Vladimiri väljak" on vaadatav just tänu südamlikele stseenidele, mis võidavad vanemaealiste vaatajate empaatia.
Septembri lõpus esietendunud "Vladimiri väljak" on ajakirjanduses juba üksjagu tähelepanu võitnud. Sellest hoolimata sain "Vladimiri väljakust" kirjutatud kaheteistkümnest artiklist risti üle käies siiski piisa..
Loe lähemaltkolmap., 17. nov. 04., kell 13:21
Jaana K.
Iga jutustatud lugu või lavastatud näidend muudab ühiskonda. Sellised näidendid, mis jutustavad tegelaste allaheitlikkusest, orjalikkusest, sõltuvusest või kellelegi teisele lootmisest kasvatavad vaatajates just sedasama sõltuvust ja abitust.
Millegipärast pole ma eriti kohanud Eesti originaallugusid teemadel "liftipoisist miljonäriks." Samas, kui meie kirjanikud või lavastajad on ise toimetulekupiiril virelemas, siis ei ole kedagi neid edulugusid kirjutamas-lavastamas. Sotsioloogilises käsitluses on seda kirjeldatud kui vaesuskultuuri levikut. Silmatorkaivamate elementidena on selles figureerimas just allaheitlikkus, abitus ja kannatuste õilistamine.
teisip., 23. nov. 04., kell 15:29
Gea
Vladimiri väljaku üks märksõna oli kindlasti südamlikkus. Vanapaarist näitlejate liigutav mäng ei jätnud küll vist kedagi ükskõikseks ja oli etenduse tugevaim osa.
Lavastaja töö oli aga sedapuhku nõrk. Tundus kohati, et näitlejatele oli lavastaja poolt suhteliselt palju mänguruumi jäetud, teiselt poolt aga kippus lavastaja enda eesmärk kaduma jääma. Või ei suutnud ta seda näitlejatele selgeks teha. Selle läbi aga jäi see suhteliselt segaseks ka vaatajale.
Minu arvates oli etenduse põhiline läbiv sõnum, et me kõik teeme elus valikuid ja paraku teeme mõnikord ka valesid valikuid. Kõne all oleva etenduse peategelased vaevlesidki peamiselt valede valikute tagajärgede käes. Kurb ongi aga see, et keegi ei tule ütlema, et mingi valik on vale, see tuleb ikka hiljem välja.
teisip., 8. märtsil 05., kell 11:14
Maris
"mis Euroopalikus kultuuriruumis õlgu kehitavalt ükskõikseks jätavad. Olgu need siis läbi mõtlemata ja kergemeelselt tehtud otsused,"
Etendus jättis mulle sügava mulje. See oli inimlikkus ise. Kui noor kriitik Marek kirjutab euroopalik kultuuriruum suure tähega, tundub, et tegu on veel kibedalt arenguruumi vajava isiksusega. Edu teele!
Laupäev, 23. jaan. 2021., kell 00:53 - parim aeg päevast