Aforismi ja lausa pidin siia üles ..ehitavad sildade asemel seinu seinu nii tööl, kodus kui

..ehitavad sildade asemel seinu maiken kolmapäeval, 5. okt. 2005., kell 21:14:14 ...Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Leidsin selle aforismi äsja ja lausa pidin siia üles riputama! Usun, et lahmiva kriitikaga luuakse vaid seinu nii tööl, kodus kui ka mujal. Ma ei ole ise taolise asjaga kunagi tegelenud. Positiivsusele rõhudes märkan tagajärgi, mis on tulutoovad: koolis arutame lastega läbi, miks viga tekkis ja kuidas neist lahti saada. Olen märganud, et kui millestki halvasti rääkida, siis muutub see veelgi halvemaks. Aga kui suhtuda mõistvalt, analüütiliselt ja hoolivalt, siis asjad hakkavad edenema. Pole meist keegi nii tugev, et suudaks stoilise rahuga üle elada "tõde", kui see on esitatud kurjalt ja põhjendusi ning näiteid toomata, abi andmata. Võin ka karjuda lapsele ta näo ees ja eriti selja taga, kui loll lambapea ta on, kuid ei tee seda. Piisab sellestki, et üksikud teevad ja mul on nii raske mõnele lapsele naeratust näole saada. Meenub kohe Anneli. Kord purskas ta välja ka oma suure mure, öeldes, et ta olevat rumal. Kes on talle seda sisendanud? Teadagi - nad on aastaid mulle mõne lapse kohta öelnud, et laps on lootusetu, ära talle aega kuluta. Aga kordagi ei ole neil õigus olnud ja nüüd need õpetajad enam mulle nii ei ütle ka. Aga lastele ütlevad. Mis siis, et tihti selja taga, aga selline suhtumine levib nagu viirus, ka õhust, last eriti nakatades kurvameelsuse ja lootusetusetundega. Me ühiskonnas on praegu palju taolist tõrva loopimist. See on loomastunud ühiskond; tugevama õigus maksab ja nõrgad häv

..ehitavad sildade asemel seinu

Leidsin selle aforismi äsja ja lausa pidin siia üles riputama!
Usun, et lahmiva kriitikaga luuakse vaid seinu nii tööl, kodus kui ka mujal. Ma ei ole ise taolise asjaga kunagi tegelenud. Positiivsusele rõhudes märkan tagajärgi, mis on tulutoovad: koolis arutame lastega läbi, miks viga tekkis ja kuidas neist lahti saada. Olen märganud, et kui millestki halvasti rääkida, siis muutub see veelgi halvemaks. Aga kui suhtuda mõistvalt, analüütiliselt ja hoolivalt, siis asjad hakkavad edenema. Pole meist keegi nii tugev, et suudaks stoilise rahuga üle elada "tõde", kui see on esitatud kurjalt ja põhjendusi ning näiteid toomata, abi andmata.
Võin ka karjuda lapsele ta näo ees ja eriti selja taga, kui loll lambapea ta on, kuid ei tee seda. Piisab sellestki, et üksikud teevad ja mul on nii raske mõnele lapsele naeratust näole saada. Meenub kohe Anneli. Kord purskas ta välja ka oma suure mure, öeldes, et ta olevat rumal. Kes on talle seda sisendanud? Teadagi - nad on aastaid mulle mõne lapse kohta öelnud, et laps on lootusetu, ära talle aega kuluta. Aga kordagi ei ole neil õigus olnud ja nüüd need õpetajad enam mulle nii ei ütle ka. Aga lastele ütlevad. Mis siis, et tihti selja taga, aga selline suhtumine levib nagu viirus, ka õhust, last eriti nakatades kurvameelsuse ja lootusetusetundega.
Me ühiskonnas on praegu palju taolist tõrva loopimist.
See on loomastunud ühiskond; tugevama õigus maksab ja nõrgad hävitatakse. Ent ühiskond on nii tugev, kui tugev on ta nõrgim lüli. Tsivilisatsioonide hukk sai alguse arutust prassimisest....või ....

Nüüd välja! Aforismi ja lausa pidin siia üles ..ehitavad sildade asemel seinu seinu nii tööl, kodus kui

Eestimaiselt hea paik blogimiseks

Kolmapäev, 15. august 2018., kell 23:41 - parim aeg päevast

[2892] Blogi

Loomisaeg 0.0388s