kolmapäev dharma kolmapäeval, 7. okt. 2009., kell 13:46:59 ei ole midagi uut ka tänases päevas... 13:21:03... kell juba pea pool kaks... kaotasin töö kuu aega tagasi... mis ei ole midagi uut siin eestimaal muidugi. kui aus olla, siis ikka on miskit uut tänases päevas, nimelt ma blogin esimest korda elus. ma ei arva, et mul oleks midagi väga tähtsat öelda. lihtsalt see on mingigi suhtlusviis välismaailmaga, kus minu tuttavad on tööinimesed. internet on ju elustiil, suhtlemiskanal. kirjutad ja loed mis teised on kirjutanud. püüan leida ka positiivset oma koondamise loos. ainus mis siiani on rahuldav pluss olnud, on see, et jõudeolek annab aega iseendaga olemiseks. endasse sügavamalt kaevuda. ja seda ikka heas mõttes, mis viib edasi, mitte ei kapselda sind endasse. nt. ma ostsin jõusaali 10. korra kaardi ja hakkasin trenni tegema. iseenda jaoks. ma olen enam kui kindel, et ma poleks varem seda teinud. või näiteks ma proovisin joonistada- ilma igasuguse kriitikata oma joonistuse teemal või kuidas see välja tuli. kodus olemine annab aega ka need vastakad tunded, mis koondamine kaasa tõi, läbi seedida ja sellest kogemusest õppida. alguses ma näitasin maailmale head nägu, nii tore et ma siit minema saan ja et see oli ülemuse õige otsus. siis tuli haletsus. nüüd on ka viha ning solvumise etapp läbitud ja alles jäänud vaikus. mõni päev hiilib masendus ligi. aga siis surfan internetis. püüan ka eksamiks valmistuda, mis peaks 2 nädala pärast toimuma. kui ma kirjutama hakkasin polnud mul mingit eesmärki ega teadmist ku
kolmapäev
dharma kolmapäeval, 7. okt. 2009., kell 13:46:59
ei ole midagi uut ka tänases päevas... 13:21:03... kell juba pea pool kaks... kaotasin töö kuu aega tagasi... mis ei ole midagi uut siin eestimaal muidugi. kui aus olla, siis ikka on miskit uut tänases päevas, nimelt ma blogin esimest korda elus. ma ei arva, et mul oleks midagi väga tähtsat öelda. lihtsalt see on mingigi suhtlusviis välismaailmaga, kus minu tuttavad on tööinimesed. internet on ju elustiil, suhtlemiskanal. kirjutad ja loed mis teised on kirjutanud. püüan leida ka positiivset oma koondamise loos. ainus mis siiani on rahuldav pluss olnud, on see, et jõudeolek annab aega iseendaga olemiseks. endasse sügavamalt kaevuda. ja seda ikka heas mõttes, mis viib edasi, mitte ei kapselda sind endasse. nt. ma ostsin jõusaali 10. korra kaardi ja hakkasin trenni tegema. iseenda jaoks. ma olen enam kui kindel, et ma poleks varem seda teinud. või näiteks ma proovisin joonistada- ilma igasuguse kriitikata oma joonistuse teemal või kuidas see välja tuli.
kodus olemine annab aega ka need vastakad tunded, mis koondamine kaasa tõi, läbi seedida ja sellest kogemusest õppida. alguses ma näitasin maailmale head nägu, nii tore et ma siit minema saan ja et see oli ülemuse õige otsus. siis tuli haletsus. nüüd on ka viha ning solvumise etapp läbitud ja alles jäänud vaikus. mõni päev hiilib masendus ligi. aga siis surfan internetis. püüan ka eksamiks valmistuda, mis peaks 2 nädala pärast toimuma.
kui ma kirjutama hakkasin polnud mul mingit eesmärki ega teadmist kuhu ma jõuda tahan. aga nüüd leian, et tegelikult on igas päevas midagi uut. ja jälle leiab kinnitust ütlus- see mis sa teistele ütled, on sul endal vaja kuulda ja kuulata.
Midagi ka tänases päevas... 13:21:03... kell kolmapäev mis ei ole midagi uut Samast žanrist
Samalt autorilt
Esmaspäev, 18. veebr. 2019., kell 10:16 - parim aeg päevast
RSS