linnud krass23 reedel, 13. mail 2005., kell 10:13:30 Lindude rõngastamine ja kaalumine. Pojad mõõdeti ja rõngastati 15. päeval peale koorumist (selleks ajaks on nende kaal stabiliseerunud). Kaalumisel kasutati Pesola vedrukaalu (mõõtmistäpsusega 0.1 g). Poegade ja vanalindude jooksme pikkused mõõdeti nihkkaliibriga (täpsusega 0.1 mm). Koorunud ja lennuvõimestunud poegade arvu analüüsimisel ei arvestanud rüüstatud ja mahajäetud kurnadega pesi. Vanalinnud püüti pesadelt automaatsete püüniste abil. Enamik vanalinde püüti 7-9 päeva vanuste poegadega pesadelt. Rõngastamise ajal mõõdeti neil järgmised tunnused: mass, jooksme ja tiiva pikkus. Lindude konditsiooni hindamiseks kasutasin suhtelisi tunnuseid. Emalindude kehamassi ja jooksme pikkuse kuubi vahelisest lineaarregressioonist (Hõrak jt., 1995; Bolton jt., 1992) arvutasin suhtelise massi (regressioonijääk jooksme pikkuse kuubi suhtes). Seda on kirjanduses nimetatud ka jääkmassiks (Bolton jt., 1992). Muna suhtelise mahu leidsin lineaarregressioonist kehamassi ja muna mahu vahel. Vanalindude vanus tehti üldjuhul kindlaks rõngastusandmete alusel. Rõngastamata vanalindude vanuseklass (aastane või vanem) määrati tiivasulgede värvuse järgi (Svensson, 1984). Andmete analüüsil arvestati rõngastaja isikut, rõngastamise kuupäeva ja kellaaega, et vältida süstemaatiliste vigade mõju tulemustele. Ja 15. päeval peale koorumist (selleks linnud (mõõtmistäpsusega 0.1 g). Poegade ja Samast žanrist Jahu: eksam, käisin esmaspäeval jahi eksamit tegemas lõppiks tegin äre. se oli juba teist korda
linnud
krass23 reedel, 13. mail 2005., kell 10:13:30
Lindude rõngastamine ja kaalumine.
Pojad mõõdeti ja rõngastati 15. päeval peale koorumist (selleks ajaks on nende kaal stabiliseerunud). Kaalumisel kasutati Pesola vedrukaalu (mõõtmistäpsusega 0.1 g). Poegade ja vanalindude jooksme pikkused mõõdeti nihkkaliibriga (täpsusega 0.1 mm). Koorunud ja lennuvõimestunud poegade arvu analüüsimisel ei arvestanud rüüstatud ja mahajäetud kurnadega pesi.
Vanalinnud püüti pesadelt automaatsete püüniste abil. Enamik vanalinde püüti 7-9 päeva vanuste poegadega pesadelt. Rõngastamise ajal mõõdeti neil järgmised tunnused: mass, jooksme ja tiiva pikkus.
Lindude konditsiooni hindamiseks kasutasin suhtelisi tunnuseid. Emalindude kehamassi ja jooksme pikkuse kuubi vahelisest lineaarregressioonist (Hõrak jt., 1995; Bolton jt., 1992) arvutasin suhtelise massi (regressioonijääk jooksme pikkuse kuubi suhtes). Seda on kirjanduses nimetatud ka jääkmassiks (Bolton jt., 1992). Muna suhtelise mahu leidsin lineaarregressioonist kehamassi ja muna mahu vahel.
Vanalindude vanus tehti üldjuhul kindlaks rõngastusandmete alusel. Rõngastamata vanalindude vanuseklass (aastane või vanem) määrati tiivasulgede värvuse järgi (Svensson, 1984). Andmete analüüsil arvestati rõngastaja isikut, rõngastamise kuupäeva ja kellaaega, et vältida süstemaatiliste vigade mõju tulemustele.
Ja 15. päeval peale koorumist (selleks linnud (mõõtmistäpsusega 0.1 g). Poegade ja Samast žanrist
Samalt autorilt
Neljapäev, 28. jaan. 2021., kell 13:17 - parim aeg päevast