pagana pihta kiire Üllar Luup esmaspäeval, 5. veebr. 2007., kell 18:05:26 Üks töö ajab teist taga, millekski ei jätku enam korralikult aega. Me tormame elust läbi nagu auruvedurid ning mõnigi kord tundub, et aur läheb vale asja peale. Mu naine helistas täna töö juurde ja teatas, et mu õde on saanud paarisaja kilomeetri kauguselt pealinna tulla. Paraku sain õega vaid paar sõna vahetada. Sedagi tänu sellele, et olin parajasti tualetis, mitte aga arvuti taga või montaažis (töötan teles). Kas ma tõesti ei suuda lihtsalt oma aega korralikult jagada? Või siis on midagi minu tähtsusjärjestuses paigast ära? Kes või mis peaks olema tähtsam? Olen arusaamisele jõudnud, et lähedased ja lapsed on esimesel kohal. Eriti olen sellest aru saanud pärast parima sõbra kaotust. Ei, ta ei surnud. Ta lihtsalt laenas end lõhki ja mina käendasin. Pärast seda, kui mul tuli tema laenu tasuma hakata, oli ta kadunud. Aga see selleks, mul on kahju sellest, et nii lähedane suhe sai otsa, mitte seepärast, et ma pean tema võlga tasuma. Ja ikkagi leian ma häbematult vähe aega selleks, et mulle kõige tähtsamate inimestega aega veeta, nendega suhelda ja vaadata, kuidas nende elu on läinud. Ikka tuleb raha teenida ja mitut tööd teha, et üldse omadega välja tulla. Ehkk oleks aeg ümber vaadata oma tarbimisharjumused? Ilmselt küll. Ma olen kindel, et kui valiksin teise töö ja teise elukoha - läheks maale elama, siis oleks ka vajadused ja elu teistsugune. Olen maal tädi juures tundnud, et seal kulub aeg hoopis teistmoodi ja ka mured on hoopis teistsugused. Seal on tõesti peamine
pagana pihta kiire
Üllar Luup esmaspäeval, 5. veebr. 2007., kell 18:05:26
Üks töö ajab teist taga, millekski ei jätku enam korralikult aega. Me tormame elust läbi nagu auruvedurid ning mõnigi kord tundub, et aur läheb vale asja peale.
Mu naine helistas täna töö juurde ja teatas, et mu õde on saanud paarisaja kilomeetri kauguselt pealinna tulla. Paraku sain õega vaid paar sõna vahetada. Sedagi tänu sellele, et olin parajasti tualetis, mitte aga arvuti taga või montaažis (töötan teles).
Kas ma tõesti ei suuda lihtsalt oma aega korralikult jagada? Või siis on midagi minu tähtsusjärjestuses paigast ära? Kes või mis peaks olema tähtsam? Olen arusaamisele jõudnud, et lähedased ja lapsed on esimesel kohal.
Eriti olen sellest aru saanud pärast parima sõbra kaotust. Ei, ta ei surnud. Ta lihtsalt laenas end lõhki ja mina käendasin. Pärast seda, kui mul tuli tema laenu tasuma hakata, oli ta kadunud. Aga see selleks, mul on kahju sellest, et nii lähedane suhe sai otsa, mitte seepärast, et ma pean tema võlga tasuma.
Ja ikkagi leian ma häbematult vähe aega selleks, et mulle kõige tähtsamate inimestega aega veeta, nendega suhelda ja vaadata, kuidas nende elu on läinud. Ikka tuleb raha teenida ja mitut tööd teha, et üldse omadega välja tulla. Ehkk oleks aeg ümber vaadata oma tarbimisharjumused? Ilmselt küll. Ma olen kindel, et kui valiksin teise töö ja teise elukoha - läheks maale elama, siis oleks ka vajadused ja elu teistsugune.
Olen maal tädi juures tundnud, et seal kulub aeg hoopis teistmoodi ja ka mured on hoopis teistsugused. Seal on tõesti peamine mure lähedaste pärast. Ükskord ma ilmselt jälle maapoisiks hakkan. Või siis lähen enne peast segi ja mind pistetakse hullumajja.
Helistas töö juurde ja teatas, et pagana pihta kiire Paraku sain õega vaid paar Kirjatükki on kommenteeritud
(4) korda —
loe lähemalt Samast žanrist
Samalt autorilt
Neljapäev, 21. juuni 2018., kell 07:37 - parim aeg päevast
RSS