Avades oma Facebooki satuvad silmad kiirelt üle vaatama saabunud sõnumeid. Üks eriti mahlakas süüdistava alatooniga sõnum sealt, kus seda kõige vähem oodata osanuks.... SOOVITAN SUL VÕTTA SEE LIKE KOHE MAHA SEALT..... NENDEGA EI TASU ASJU AJADA... AGA NOH, EGA MA JU KEELATA SIND EI SAA.... SINA PEAKSID JU KÜLL TEADMA, MIS TUNNE ON KUI..... ME OLEME SINUGA OMETI HEAD JA VASTUTULELIKUD OLNUD.... JNE.JNE.JNE.
Kui mu oma koostööpartner hakkab sellist juttu ajama, siis lööb peas vilkuma koheselt häirekell. Ei, ma ei võta seda kui heasoovlikku hoiatust, vaid kui seda, et kes teiste suunas näpuga näitab, võiks ikkagi arvestada sellega, et 3 näppu näitavad ikka tema enese suunas tagasi. Kui minu jaoks võõraste inimeste suhtes üritatakse tekitada mingeid eelarvamusi ja iseend peetakse heategijateks, siis..... andke andeks....
Ma olen oma elu jooksul näinud üpris palju selliseid inimesi, kes mingisuguse emotsionaalse sasipuntra keskmes lausuvad: „Ma aitasin teda nii palju..... Ma tegin nii palju.... Mina pole midagi valesti teinud..... Ma olen nii hea teiste vastu olnud..... Ma olen ja ma olen......“ Väga kurb on seejuures asjaolu, et need inimesed ei ole pärast selliseid väljaütlemisi ju ometi siiralt sooritanud eelnevaid heategusi.... Võib-olla olen mina imelik inimene, aga ma olen arvamusel, et kui soovid siiralt head teha, siis tee seda ja unusta see, las seda heategu hindavad ikka need inimesed, kes selle osaks on saanud.
Heategusid ei tehta sunniviisiliselt või enda poolt peale pressides ja ometigi ei tehta neid selleks, et ühel heal päeval oleks varnast võtta lause: „Aga mina olen teda nii palju aidanud, miks tema.....“
Appi, kuhu ma olen sattunud, mõtlen ikka kui juhtun midagi nii järjekordselt jaburat kuulama. Minul ei teki nende suurte heategijate suhtes sellisel hetkel küll mitte mingisugust haletsusenooti, pigem tekitab selline heategude justkui üles märkimine ja meeles pidamine ning järge hoidmine tülgastust.
Parem on jätta sellised heateod tegemata või kes tahaks saada sellist head kellegi poolt, mis on justkui ettemaks millegi eest..... saad head justkui laenuna, et ühel hetkel see tagasi maksta, olenemata sellest, kas sa oled üldse neid nõndanimetatud heategusid soovinudki.
Pealesunnitud heategu on hullem kui pahategu. Olgu sul eraelus või koostööpartneritena ikka inimesed, keda saad usaldada, sest ükski koostöö, nii äris kui erasuhetes ei saa toimida pingeteta, kui usaldus on kõikuma löödud. Seda üles ehitada ja hoida on äärmiselt lihtne, kui oled avatud ja aus, rikkuda saab seda samuti väga lihtsalt ja seejärel uuesti üles ehitada on seda praktiliselt võimatu. On inimesi, kes selleks, et püüda sinuga hästi läbi saada, räägivad sulle asjadest, mida nad arvavad, et sa kuulda justkui sooviksid. Antakse lubadusi, et võita aega, samas teades, et need lubadused ei vii kuhugi, või loodetakse, et need unustatakse. Selliste ebasiiraste inimestega on väga raske asju ajada, aga kui on paljastunud nende sellised erinevat sorti manipulatsioonid..... kui on vähegi võimalik, siis tasub need suhted katkestada, neil ei ole tulevikku. Mida kaugemale edasi, seda suurem supp vastasel juhul kokku keeratakse, julge samm on eos lõpetada manipulatsiooni alatooniga suhted.
Ega sellest arvatavasti midagi muud ei muutu, kui ise oled pääsenud, sest et kes on juba harjunud niisama head juttu ajama ja katteta lubadusi andma, ega need inimesed lasevad sama lauluga edasi, seejuures veel väga suure enesekindlusega.
Mina aga olen pääsenud... ilmselt kuulen neist veel mõnda aega ja seda kui palju head mulle ikka taheti ja tehti ning kui tänamatu ma olen jne. kuid parem on sulgeda need uksed, mis edaspidi sulle kindlust ei anna ja avada uued uksed inimestega, kes on ausad koheselt ja räägivad asjadest nii nagu need on.
Facebooki silmad kiirelt üle vaatama saabunud "...suured heategijad " seda kõige vähem oodata osanuks....Eelmine | Järgmine | |