...vanemad, kes nõuavad austust seda välja teenimata Kokk neljapäeval, 26. nov. 2015., kell 01:11:29 ....jah, ka austus laste poolt tuleb igal vanemal välja teenida, mitte seda sunniga nõuda... Ma tahaks su peale karjuda, sind sõimata, korrale kutsuda, su silmi avada ja mida kõike veel.... kasvõi lüüa või sind lõplikult eitada - et sa ometi hakkaksid nägema, märkama ja tõeliselt kuulama - mind!!! Ma tean.... võiksin su uksest sisse astuda ka kätel käies ja Hiina keeles rääkides või olles end meheks lõiganud...midaiganes.....sa ei märka nagunii mitte kunagi midagi - SA EI HOOLI....mitte niisama, et EI HOOLI, vaid sa tõesti EI HOOLI...MINUST....OMA LAPSEST..... Aeg-ajalt paneb see ikka mõtteid mõlgutama, et äkki.... võib-olla.... mis siis kui..... ma ei tea ja ilmselt tõde ei saa ma ka iial teadma.... ema on minust ammu lahti öelnud ja seda juba terve minu teadvustatud teadliku elu - sina olid siis juba kuulmis- ja nägemispuudega ning kurb tõdeda, kuid oled seda siiani.... ja ilmselge et mina pean mõistma seda, et sa ei taha või lihtsalt mugavusest ei süüvigi kunagi tahtma näha ja mõista.... Jaaa, see on ainult sinu kaotus, et sa ei taha tunda oma suurepärast tütart, kes INIMESENA, vähemalt suhetes oma LASTEGA on sinu täielik peeglitagune.....sa ei hakkagi kunagi mõistma.... Mis siis teha? Sina oma täies hiilguses säravas egoismis tekitad minus ikka ja jälle tunde, et kuradit ma sinuga üldse suhtlen.... võtan aga südame rindu et tulla ja sulle öelda mis oled, kuid kas tead - niivõrd hale hakkab, lausa kahju.
...vanemad, kes nõuavad austust seda välja teenimata
Kokk neljapäeval, 26. nov. 2015., kell 01:11:29
....jah, ka austus laste poolt tuleb igal vanemal välja teenida, mitte seda sunniga nõuda...
Ma tahaks su peale karjuda, sind sõimata, korrale kutsuda, su silmi avada ja mida kõike veel.... kasvõi lüüa või sind lõplikult eitada - et sa ometi hakkaksid nägema, märkama ja tõeliselt kuulama - mind!!!
Ma tean.... võiksin su uksest sisse astuda ka kätel käies ja Hiina keeles rääkides või olles end meheks lõiganud...midaiganes.....sa ei märka nagunii mitte kunagi midagi - SA EI HOOLI....mitte niisama, et EI HOOLI, vaid sa tõesti EI HOOLI...MINUST....OMA LAPSEST.....
Aeg-ajalt paneb see ikka mõtteid mõlgutama, et äkki.... võib-olla.... mis siis kui..... ma ei tea ja ilmselt tõde ei saa ma ka iial teadma....
ema on minust ammu lahti öelnud ja seda juba terve minu teadvustatud teadliku elu - sina olid siis juba kuulmis- ja nägemispuudega ning kurb tõdeda, kuid oled seda siiani.... ja ilmselge et mina pean mõistma seda, et sa ei taha või lihtsalt mugavusest ei süüvigi kunagi tahtma näha ja mõista....
Jaaa, see on ainult sinu kaotus, et sa ei taha tunda oma suurepärast tütart, kes INIMESENA, vähemalt suhetes oma LASTEGA on sinu täielik peeglitagune.....sa ei hakkagi kunagi mõistma....
Mis siis teha? Sina oma täies hiilguses säravas egoismis tekitad minus ikka ja jälle tunde, et kuradit ma sinuga üldse suhtlen.... võtan aga südame rindu et tulla ja sulle öelda mis oled, kuid kas tead - niivõrd hale hakkab, lausa kahju.... ja ma olen taaskord sammukese tugevam inimene, kes sai just oma paksule nahale millimeetri raudrüüd juurde....
Su karjuda, sind sõimata, korrale kutsuda, ...vanemad, kes nõuavad austust seda välja teenimata või sind lõplikult eitada - Samast žanrist
Samalt autorilt
Neljapäev, 4. juuni 2020., kell 01:44 - parim aeg päevast
RSS